Astronoomid leidsid meie planeedile kõige sarnasema super-Maa, mis võib olla elamiskõlblik

Kõigist võimalikest super-Maadest - Maast suuremate massidega eksoplaneedid - on planeet, mis tiirleb vaid 40 valgusaasta kaugusel meist Ceti tähtkujus asuva tähe ümber, ehk kõige sarnasem, mis seni on leitud.

Eksoplaneet LHS 1140 b arvati olevat mini-Neptuun, kui NASA James Webb’i kosmoseteleskoop selle 2023. aasta lõpu poole esimest korda avastas. Pärast nende vaatluste andmete analüüsimist soovitab uurimisrühm, mida juhib Montréali ülikooli astronoom Charles Cadieux, et LHS 1140 b on tõenäolisemalt super-Maa.

Praegu arvatakse, et see on eksoplaneet, mille pinnal on parimad võimalused vedelaks veeks ja mis võib seega olla isegi elamiskõlblik.

Selleks, et testida varasemat hüpoteesi, et LHS 1140 b on mini-Neptuun, lõid teadlased 3D globaalse kliimamudeli. See kasutas keerukat matemaatikat, et uurida erinevaid kombinatsioone teguritest, mis moodustavad planeedi kliimasüsteemi, nagu maa, ookeanid, jää ja atmosfäär. Mitut erinevat mini-Neptuuni kliimamudelit võrreldi transiitspektroskoopia abil täheldatud valgusspektriga.

Mini-Neptuuni mudel hõlmab tavaliselt gaasihiiglast, millel on paks, pilvitu või peaaegu pilvitu atmosfäär, kus domineerib vesinik, kuid selle mudeli spektriribad ei vastanud NIRISSi vaatlustele.

Kuna mini-Neptuuni võimalus on peaaegu välistatud - kuigi selle kinnitamiseks on vaja täiendavaid vaatlusi ja analüüse -, pöördus Cadieux’ meeskond teise võimaluse poole: super-Maa.

Cadieux sõnul on nad on hiljuti ajakirjas The Astrophysical Journal Letters avaldatud uuringus leidnud ahvatlevaid tõendeid lämmastiku-domineeritud atmosfääri kohta elamiskõlblikul tsooni super-Maapinnal“.