Atlandi polaarhaid elavad kuni 500 aasta vanuseks. Teadlased selgitasid välja põhjuse

Atlandi polaarhaid elavad sadade aastate vanuseks, kuid teadlased pole kunagi mõistnud, miks. Nüüd on teadlased võib-olla lõpuks avastanud selle looma hämmastava pikaealisuse saladuse.

Atlandi polaarhai elab talvisel perioodil kuni 2200 meetri sügavusel. Atlandi polaarhai on vanima teadaoleva elueaga (300–500 aastat) selgroogne ning on üks suuremaid hailiike. Hai liha on ühtlasi mürgine, kuna sügava elupaigaga kohanemiseks on atlandi polaarhai kudedes suur trimetüülamiini lämmastikoksiidi sisaldus.

Nende pika eluea täpseid põhjusi on raske kindlaks teha. Teadlased on pikka aega oletanud, et nende pikaealisus on seotud nende ülikülma keskkonnaga - nad suudavad ellu jääda kuni -1,8 kraadises vees - ja minimaalse liikumisega, seisab viimaste leidude kohta tehtud avalduses.

Uue uuringu käigus võtsid teadlased haide ainevahetuse mõõtmiseks koeproove 23 atlandi polaarhai lihast, mis olid püütud Disko saare lõunarannikul Gröönimaal.

Seejärel mõõtis töörühm proovides viie erineva ensüümi aktiivsust, et teha kindlaks nende ainevahetuse kiirus ja reaktsioon erinevatele keskkonnatemperatuuridele.

Seejärel arvutasid teadlased iga hai vanuse, mõõtes nende kehapikkust. 2016. aasta uuringus loodi mudel atlandi polaarhaide vanuse hindamiseks nende keha kogupikkuse põhjal, mida siinkohal kasutati. Nad leidsid, et proovi võetud haide vanus ulatus 60 kuni 200 aastani.

Üllatavalt leidsid teadlased, kui nad võrdlesid haide ensüümide aktiivsust, et eri vanusegruppides ei toimunud muutusi.

„Enamiku loomade puhul võib eeldada, et mõne ensüümi aktiivsus väheneb aja jooksul, kuna need lagunevad ja muutuvad vähem tõhusaks,“ ütles uuringu juhtivautor Ewan Camplisson. Kuid atlandi polaarhaide puhul pole see nii.

Haide stabiilne ainevahetus eri vanusegruppides viitab sellele, et nad ei degenereeru nagu teised loomad, mis on tõenäoliselt nende pika eluea põhjus.

Katsed näitasid ka, et kõikide ensüümide aktiivsus oli soojemal temperatuuril märkimisväärselt suurem. See oli ootuspärane leid, sest ensüümide aktiivsus kipub olema kõrgemal temperatuuril suurem.

„Me tahtsime uurida, kas atlandi polaarhai ensüümid on spetsiaalselt kohandatud töötama tõhusamalt külmades tingimustes, kuid meie seda suundumust ei täheldanud,“ ütles Camplisson. „Suurem aktiivsus soojemates tingimustes viitab sellele, et kui need haid oleksid sunnitud soojemasse keskkonda, siis nende ainevahetus kiireneks oluliselt, mis tõenäoliselt muudaks nende elustiili.“

Uuring on eriti oluline, kuna globaalse soojenemise tõttu tõuseb merepinna temperatuur 2100. aastaks eeldatavasti 1,2C kuni 3,2C võrra. Ja Arktika keskmine temperatuur on Maailma Looduse Fondi andmetel juba praegu tõusnud kolm korda kiiremini kui globaalne temperatuur.

Camplisson loodab testida teisigi vananemise tunnuseid ja uurida haide ainevahetust edasi, et paremini mõista, kuidas neid kaitsta, kui globaalne soojenemine nende elukeskkonda mõjutab.