„Ma tahan välja!“ ehk kuidas TikTok sind kinni hoiab

Vajutan „tagasi“ nuppu. Ekraanile ilmub uus video, mis on täitsa pull kusjuures. Vajutan uuesti „tagasi“ ja jälle tuleb uus video. Oota, misasja?! Aitab küll, ma tahtsin ju äppi kinni panna. Pilk kellale – ma olen juba üle poole tunni niisama TikTokis passinud. Miks? Kuidas? Ehk lugu sellest, kuidas TikToki algoritm sind endasse haarab ja mida sellega pihta hakata.

Esimene lõks – „tagasi“ ei vii „tagasi“

Kui kasutad telefonis navigeerimiseks viipamise asemel nuppe, siis tead, et „tagasi“ nupu eesmärk on sind viia – nagu nimigi ütleb – tagasi eelmisele ekraanile või äpist välja. TikTok niimoodi ei arva. Esmakordsel vajutusel serveerib äpp sulle hoopistükkis uue lühivideo, justkui öeldes: „Kindel, et tahad väljuda? Vaata enne veel üks video.“

Ekraani ülaserva ilmub tekst „Tap again to exit“ ehk „Väljumiseks vajuta uuesti“, mis kehtib umbes kolm sekundit. Lased neli sekundit mööda ja vajutad uuesti „tagasi“ nupule? Ei tööta, vaata hoopis veel üks video.

Kui kasutad navigeerimiseks viipamist, siis seda muret sul ei ole.

Teine lõks – lõputu skrollimine

TikTokis on järgmine pauk dopamiini alati kõigest ühe viipe kaugusel. Vaadatud video ei pakkunud huvi? Swipe, järgmine. See ka mitte? Järgmine!

Kohati päris hirmutav mõelda kuivõrd tugevalt lapsi juba noorest east alates dopamiiniga pommitatakse. Tahad midagi head? Kohe saad ja seda paari sekundi jooksul.

Sisuloojad teavad, kuivõrd olulised on TikTokis esimesed 1-2 sekundit ehk kuidas vaataja konksu otsa saada. Kui sinu video algus pole piisavalt haarav, siis on järgmine tükike meelelahutust alati ühe lükke kaugusel.

Kolmas lõks – only for you my friend

TikToki vereringe aluseks on „For You Page“ ehk videod, mida algoritm sulle soovitab, et sind äpis võimalikult kaua kinni hoida. Kui originaalsed sotsmeedia platvormid nagu Facebook, Instagram ja Orkut olid üles ehitatud sõprade ja tuttavate tegemiste jälgimisele, siis TikTokis on esmatähtis sisu, vahet pole kelle poolt see loodud on. Proovi korraks mõelda, kas mäletad kes või mis konto selle viimase naljaka video postitas?

Sama põhimõtte tõttu on TikTok pilgeni trende täis. Mida varem uue trendika nalja või laulu rongile hüppad, seda suurem on šanss, et su video läheb viraalseks. Nädal hiljem võib trend juba läbi olla.

Soe soovitus – tee endale täiesti uus TikToki kasutaja ja vaata ning imesta, millist sisu algoritm sulle alguses serveerima hakkab. Vaata mõnda videot teistest kauem ja saad aru kuivõrd kiirelt sind kindlasse kasti suunatakse. TikTok nagu mõtleks: „Ahah, talle meeldivad videod poliitikast ja kassidest. Järelikult tuleb talle neid meeletus koguses järjest ette sööta!“

Neljas lõks – üha pikemad videod

Anna sotsmeedia platvormidele piisavalt aega ja lõpuks on nad kõik äravahetamiseni sarnased. Viimaste uuenduste käigus on TikTok hakanud algoritmiga promoma pikemaid videosid ja isegi horisontaalseid videosid. See on otsene näpunäide YouTube õpikust, mis jagas juba mõned aastad tagasi lahti, et primaarne pole mitte video vaatamiste arv, vaid hoopis vaadatud minutite hulk.

Seetõttu on mitmed TikToki kontod suutnud edu saavutada pikkade formaatidega, postitades rohkem selgitavaid, kommenteerivaid ja lugusid jutustavaid videoid.

Kas TikTok on tegelikult halb?

Väga lihtne on laia labidaga lajatada, et TikTok on paha ja sõltuvust tekitav platvorm, mille peaks kiiremas korras ära keelama. Tegelikult pole vastus nii lihtne.

Pole saladus, et Hiina TikTok (Douyin) ja USA TikTok on täiesti erinevad loomad. Kui esimeses on alla 14-aastastele teismelistele eraldiseisev režiim, mis lubab neil äppi kasutada vaid kella 06-22 vahel kokku kuni 40 minutit ning sisu on pigem õpetlikku laadi, siis läänes piire pole. Keskmine TikToki kasutaja kulutab iga päev 1,5h äpis sisu tarbimisele ning tarbitav sisu sõltub neist endist.

TikToki üheks plussiks ja samal ajal ka miinuseks on teistest sotsiaalmeedia platvormidest vähesem modereerimine. Seetõttu levivad platvormil paremini konfliktsed videod, mis käsitlevad näiteks sõda ja poliitikat. Kõik meediamogulid teavad, et dramaatilised ja negatiivsed uudised müüvad kõige paremini.

Samal ajal on TikTokis võimalik enda algoritmi treenida, et see rohkem väärtuslikku sisu serveeriks ning samal ajal tarbitavasse sisusse suhtuda kriitilise meelega. Võltsvideode loomine ja propaganda ohvriks sattumine on lihtsam kui kunagi varem.

Algoritmi treenimiseks saad kasutada videot vaadates „not interested“ nuppu või teadlikult kommentaare ja laike jätta ning jälgida enda silmis usaldusväärseid sisuloojaid. Hoia meeles, et sel moel on oht tekitada teatud teemadest enda ümber kõlakamber.

Mida teha, et TikToki kasutust piirata?

Nagu külma limpsi, tumeda šokolaadi, päevitamise ja teiste eluks vajalike asjadega – mõõdukus on kõige alus. Me ei istu ju TikTokis niisama. Me oleme seal, sest see on kiire ja kättesaadav meelelahutus, mis ei ole otseselt halb asi, kui osata piiri pidada. Siin mõned nipid, et TikToki kasutust kontrolli all hoida.

Katsu mõelda, kas mäletad videot, mida üle-eelviimasena nägid? Mis videos juhtus? Kes selle postitas? See kontroll-küsimus aitab sisu teadlikumalt tarbida.

Telefonikasutuse piiramiseks on üks efektiivsemaid nippe grey mode/grey scale ehk halli režiimi kasutamine, mis teeb telefoni kasutamise sinu jaoks vähem atraktiivseks. Üldjuhul leiad selle võimaluse telefoni seadete Accessibility ehk ligipääsetavuse sektsioonist või kirjuta otsingukasti „Grey“. Soovi korral saad halli režiimi nupu kiirvalikusse lisada, et seda kärmelt kasutada ja maha võtta või seadistada kindlad ajad, mil telefon värvidest loobub.

Telefonis saad igale äpile eraldi taimeri või kasutusajad seadistada, et igaõhtune voodis skrollimine asenduks näiteks raamatu 10 lehekülje lugemisega. iPhone puhul leiad selle võimaluse seadetest Screen Time sektsioonist. Androidi telefonidel on sarnane funktsionaalsus „Digitaalne heaolu“ ehk Digital Wellbeing sektsioonis. Tõsi, selle funktsiooni kasutamine nõuab ka veidi enesedistsipliini, kuna kasutusaja täitudes saad ise otsustada, kas soovid parasjagu limiiti eirata või mitte.