Laste kokkupuude passiivse tubakasuitsuga on paljudes riikides oluliselt vähenenud tänu vanemate suitsetamise vähenemisele ja suitsetamisvabade kodude eeskirjadele. Kuid nikotiinisisaldusega elektrooniliste (e)-sigarettide levik alates 2010. aastatest on toonud kaasa veel ühe passiivse kokkupuute allika.
Siseruumides e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine on palju levinud kui tubaka suitsetamine. Sigaretid toodavad nii suitsu nii kõrval- kui peavoona, samas kui e-sigaretid toodavad suitsu vaid sissetõmmete ajal. Ühtlasi tõmbavad veipijad sisse 99% mahvis sisalduvast nikotiinist.
Järelikult on laste kokkupuude nikotiini ja muude kahjulike ainetega passiivsest aurustamisest oluliselt väiksem kui passiivsest suitsetamisest. On vaja täiendavaid uuringuid, et mõista laste kokkupuute pikaajalist mõju tervisele, mis on seotud e-sigareti auruga võrreldes passiivse tubakasuitsuga.
Käesolevas uuringus kasutati USA riikliku tervise- ja toitumisuuringu (NHANES) andmeid 2017. aastast kuni 2020. aasta märtsini. Osalejad täitsid koduseid intervjuusid ja andsid vereproove mobiilses uurimiskeskuses. Volitatud vastajad (tavaliselt vanemad või eestkostjad) vastasid 11-aastaste või nooremate laste küsimustikele. Vastamismäärad olid 6-11-aastaste puhul 59% ja 1-5-aastaste puhul 63%, kusjuures enamik neist käis uuringukeskuses.
Uuringus keskenduti 3-11-aastastele lastele. Passiivset suitsuga kokkupuudet hinnati küsimuste abil, mis käsitlesid tubakatoodete kasutamist kodumajapidamises ja hiljutist kokkupuudet erinevates kohtades. Lapsed liigitati ainult passiivse sigareti või e-sigareti suitsu kokkupuute järgi, välistades need, kes puutusid kokku mõlemaga.
Lastel, kes puutusid kokku ainult passiivse e-sigareti suitsuga, oli nikotiini imendumine 84% madalam kui neil, kes puutusid kokku passiivse tubakasuitsuga, samas kui neil, kes ei puutunud passiivse suitsuga üldse kokku, oli imendumine 97% madalam. Need erinevused jäid sarnaseks ka pärast demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite kohandamist.