Teadlased avastasid Kuul koopa, mis võib teoreetiliselt olla ideaalne koht Maa kaaslasele elamiskõlbliku baasi rajamiseks. Itaalia teadlaste poolt radari abil leitud koopa sügavus on vähemalt 100 meetrit. Kuid teadlased ususvad, et see on vaid üks sadadest koobastest, mis on peidus Kuu veel uurimata maa-aluses maailmas.
Itaalia Trento ülikooli teadlased Lorenzo Bruzzone ja Leonardo Carrer avastasid koopa, uurides pilte Kuu piirkonnast, mida nimetatakse Vaikuse mereks. Seda Kuu merd on Maalt palja silmaga näha ja just seal sooritasid Apollo 11 astronaudid 1969. aastal ajaloo esimese maandumise Kuule.
Sissepääs koopasse asub Kuu pinnal ja selle all asuvad vertikaalsed seinad ja kaldus siseruum. Teadlased oletavad, et koobas tekkis miljoneid või isegi miljardeid aastaid tagasi, kui Kuu peal liikus kuum laava, mis uuristas kivi sisse tühimikud. Teadlased peavad Maa lähimaks sarnaseks nähtuseks vulkaanilisi koopaid Hispaania Lanzarote saarel. Muide, Itaalia teadlased külastasid saart ka oma uurimistöö käigus.
Teadlased oletavad, et Kuul olid koopad umbes 50 aastat tagasi, kui ameeriklased seal maandusid. Kuid alles 2010. aastal saatis Ameerika kosmoseagentuur NASA Kuu orbiidile seadme Lunar Reconnaissance Orbiter, mis uuris radari abil kohti, kus võiksid asuda koobaste sissepääsud. Nende piltide analüüsi põhjal tehtigi praegune avastus.
Uuringu autorid said ühtlasi kohe aru, et Kuu koobas võib olla hea asukoht astronautide baasi jaoks. Itaalia teadlaste avastatud koobas on veel uurimata – teadlased loodavad selleks kasutada radarit, kaameraid või isegi roboteid. Seni ei tea nad ei selle koopa täpset sügavust ega täpset tekkemehhanismi.
Mis puudutab koopasse kuubaasi rajamist, siis seda ideed toetas BBC-le antud intervjuus esimene Briti naisastronaut Helen Sharman. Ta oletab, et inimesed võiksid koopas elada 20-30 aasta pärast. Kuid kuna see koobas on väga sügav, vajavad astronaudid liikumiseks lifti või rakettmootoreid, märkis Sharman.
Teadlased loodavad, et Kuu peal koopa avastamine aitab neil uurida ka Marsi, teist kosmoseobjekti, mis asub Maast palju kaugemal. Kui Marsil leitakse sarnaseid koopaid, võib see avada uusi võimalusi elu otsimiseks „punasel planeedil“. Kui selline elu eksisteerib, peitub see peaaegu kindlasti koobastes, mis võivad Marsi pinnal kaitsta välismõjude eest, väidavad teadlased. Lisaks pakub Kuu koobaste uurimine suurt huvi Kuu ja kogu Päikesesüsteemi ajaloo uurimise seisukohalt. Fakt on see, et koobaste sees olev kivi on vähem kahjustatud, mis tähendab, et see võib anda rohkem teavet selle kohta, mis toimus Kuul palju miljardeid aastaid tagasi.
Bruzzone ja Carreri artikkel avaldati teadusajakirjas Nature Astronomy.
