PROOVISÕIT | GWM Ora 03: elektriline Golf, Hiina ime või lihtsalt soodne särtsukas?

Kuidas valmistada odavat elektriautot? Paljud tootjad on kasutanud lihtsat ja järeleproovitud valemit: tuleb võtta võimalikult universaalne ja soovitavalt äraproovitud platvorm, ehitada sinna peale sihtturu peamisi vajadusi rahuldav sõiduk (Euroopas ja Aafrikas on need nõudmised erinevad), jätta selle küljest ära kõik, mis pole enamikule ostjaist kriitiline, ja voilà, kirjutab Accelerista.com.

On proovisõiduautosid, mis jäävad meelde, ning on autosid, mille puhul on oma ükskõiksust raske varjata. Müüginumbrite osas on need teised kahtlemata tootjale vajalikumad, igapäevaseks tööle-poodi-koju kulgemiseks ostaks või ise, kuid nad ei sära, ei jää meelde ja ei eristu. Accelerista parimate proovisõitude hulka sellistega ei jõua.

GWM Ora 3 kuulub kahtlemata esimeste hulka. Testisõitu juba südatalvel esitletud autoga sai oodatud päris mitu kuud ning alles pärast jaanipäeva see lõpuks õnnestus. Mõistagi polnud ootused sarnased mõne elektri-mersu omadega, ent lootused kohata suures koguses omapära said täidetud.

Kellele eespoolmainitud täheühendid võõrad tunduvad, siis GWM Ora 03 on Euroopa ja Brasiilia turgude tarbeks ümber nimetatud Ora Funky Cat pärast seda, kui ettevõte muutis 2023. aastal oma turundusstrateegiat. Siis hakati tootja puhul läbivalt kasutama lühendit GWM, mis pole mõistagi muud kui Great Wall Motors.

Mujal maailmas on asi pisut teisiti. Paljudel Aasia turgudel müüakse autot Ora Good Cat nime all, Austraalias ja Uus-Meremaal on nimeks lihtsalt GWM Ora (tõesti, milleks see 03 seal vajalik on?) ning koduturul Hiinas hoopis Ora Haomao. Aga et maailma eri nurkades sama asja erinevalt kutsutakse, pole muidugi uudis.

Hiina ime

Proovisõiduautod endale reeglina hüüdnime ei saa – koos veedetud aeg on selleks liiga lühike isegi juhul, kui see koosneb emotsioonide tulvast. Erandiks on üksnes erakordselt koloriitsed kujud ja uus Ora 03, tuntud ka kui Hiina ime on üks neist vähestest. Miks just selline nimi autokesele külge kleepus?

1963. aasta suvel jõudis ühele kuuendikule kogu planeedist SDV režissööride film „Vene ime“. Selle reklaamidest polnud võimalik mööda vaadata üheski linnas, kus liikuvat pilti näidati, ja tihtipeale ka seal, kus kino sai vaadata vaid kultuurimajas. Töökollektiivide ja komsomoli algorganisatsioonide ühiskülastused olid mõistagi „tungivalt soovitatavad“.

Samal ajal jõudsid ENSV tänavatele ka esimesed gaseeritud vee automaadid. Need olid tänapäevase elektriauto laadija suurused, ent kasutus oli tunduvalt lihtsam, äppi alla laadida polnud vaja, krediitkaardiga siduda samuti mitte. Ühe kopika eest sai tavalist mulliga vett ja kolme kopika eest siirupiga.

Et ka parim tehnoloogia kipub vahel tõrkuma, siis ei pääsenud sellest veeautomaadidki. Kuidas aga tähistada mittekorras masinat? Kuna linn oli täis patriootilise filmi suuri reklaamplakateid, rebis üks nupumees selle maha ja kleepis streikiva joogiautomaadi külge, misläbi sai viimane rahvasuus endale nime „vene ime“. Mis aga kleepijast sai, pole hetkel teada.

Olgu kohe öeldud, et erinevalt „vene imest“ ei tõrkunud Hiina oma kordagi. Kuna aga tegu oli autoga, mille kohta imestunud küsimustele „misasi see on“, oli täiesti piisav vastus „Hiina ime“ (nagu Dacia Springi kohta „katusega elektritõuks“), siis enamiku küsijate jaoks oli tegu ammendava infoga.

Nimi ei riku meest! Aga autot?

Selle autokese suurim probleem pole mitte odava hinna tõttu varustuses tehtud järeleandmised (muidu oleks tagumise kojamehe puudumine dealbraker), vaid päritolu. Jättes kõrvale eetilised küsimused (mis praegu ei tuleks Hiinast!) tähendab see veel ilmselt kaua eelarvamusi toote hinna ja kvaliteedi osas. Asjaolu, et need paika ei pea, õiget uskujat teatavasti ei sega.

Hiina autofirmade tulek Euroopasse pole olnud lihtne. Sõltumata kaubandusläbirääkimiste (loodame, et need ei kasva üle kaubandussõjaks) tulemustest ootavad täiendavad tollimaksud või muul moel piirangud Hiina särtsukate tootjaid ees igal juhul. Ameerikast on 100% lisamaks nad eemale peletanud.

GWM Ora 03 ise on oma suuruse ja hinna kohta väga tubli. Ta näeb tegelikust pisut väiksem välja, olles imevähe kõrgem, lühem ja laiem kui Volkswagen Golf, ent väikekeskklass tähendab juba, et tegu pole sugugi üksnes noortele või pere teiseks autoks sobiva sõidukiga. Kas keegi julgeks Golfi kohta midagi sellist öelda!

Küll aga on disainerid autot kujustades püüdnud nunnumeetri põhja vajutada ja see on neil ka hästi õnnestunud. Suured ümmargused esituled jätavad armsa mulje ja samas ei tähenda ümarad vormid praegu elektriautonduses levinud pontsakust. Tänaval autole järgi vaatajate hulk oli tõeliselt erakordne.

Sisemuses üllatas GWM kõigepealt oma avara interjööriga. Üle 1,8-meetrine inimene mahub mugavalt enda taha istuma ja tal on põlvede ees ikka veel piisavalt ruumi, mis on väga hea tulemus väiksemat sorti golf-klassi auto kohta. Kuid pagasiruumis sama lahe ei ole: see on mahu poolest alla keskmise ja kõrge laadimiskünnisega, mistõttu nõuab raskemate asjade paigaldamine täiendavat jõupingutust.

Meeldivus on subjektiivne asi, mistõttu jäägu sõitjateruumi kujundusele hinnangute andmine igaühe isiklikuks asjaks. Kasutatud materjalid pole muljetavaldavad, kuid kindlasti mitte halvad ja ei näe sugugi odavad välja, nagu Hiinast pärit säästuautolt oodata võiks. Seega on tegu igatepidi positiivse üllatusega.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.