Arusaam, et nn ööinimestel, kes lähevad magama alles varajastel tundidel, on raske päeva jooksul midagi ära teha, tuleb ehk üle vaadata.
Selgub, et hilisõhtune ärkvelolek võib olla meie ajujõududele kasulik, sest uuringud näitavad, et inimesed, kes määratlevad end öökullidena, võivad olla targemad kui need, kes lähevad varakult magama.
Londoni Imperial College’i teadlaste juhitud teadlased uurisid Ühendkuningriigi biopanga uuringu andmeid enam kui 26 000 inimese kohta, kes olid täitnud intelligentsuse, arutluskäigu, reaktsiooniaja ja mälu teste.
Seejärel uurisid nad, kuidas mõjutasid osalejate une kestus, kvaliteet ja kronotüüp (mis määrab, millisel kellaajal me tunneme end kõige virgemana ja produktiivsemana) aju töövõimet.
Nad leidsid, et öökullidel ja neil, kes on liigitatud „vahepealseks“, olid paremad kognitiivsed funktsioonid, samas kui hommikused ööbikud said kõige madalamad tulemused.
Hiliseks magama minek on tugevalt seotud loominguliste tüüpidega. Kunstnike, kirjanike ja muusikute seas, kes on teadaolevalt öökullid, on näiteks Ivo Linna, Kanye West ja Lady Gaga.
Kuid kuigi poliitikud, nagu Margaret Thatcher, Winston Churchill ja Barack Obama, näivad vähese unega toime tulevat, leiti uuringus, et une kestus on aju toimimise jaoks oluline, kusjuures need, kes magavad igal ööl seitse kuni üheksa tundi, saavutasid kognitiivsetes testides parimad tulemused.
„Samas on sama oluline meeles pidada, et magada tuleb just piisavalt, mitte liiga kaua või liiga lühikest aega. See on väga oluline, et hoida oma aju tervena ja parimal võimalikul tasemel,“ sõnas uuringu juhtivautor ja Londoni Imperial College’i kirurgia ja vähktõve osakonna kliiniline teadur Raha West.
„Me leidsime, et une kestus mõjutab otseselt aju toimimist, ja me usume, et unemustrite ennetav juhtimine on tõesti oluline meie aju töö tõhustamiseks ja kaitsmiseks,“ lisas uuringu kaasjuht Daqing Ma, kes on samuti Imperiali kirurgia ja vähi osakonnast. „Ideaaljuhul sooviksime näha poliitilisi sekkumisi, mis aitaksid parandada unemustreid elanikkonna seas.“
Kuid mõned eksperdid kutsusid tulemuste tõlgendamisel üles ettevaatlikkusele. „Ilma üksikasjaliku pildita sellest, mis ajus toimub, ei tea me, kas hommikuseks või õhtuseks inimeneseks olemine mõjutab mälu ja mõtlemist või kas need omadused põhjustavad muutusi unemustrites,“ rääkis Alzheimer’s Research UK teadusuuringute rahastamise juht Jacqui Hanley.
Uneekspert Jessica Chelekis ütles, et uuringul on olulised piirangud, kuna uuringus ei võetud arvesse haridustaset ega kaasatud tulemustes kognitiivsete testide läbiviimise kellaaega. Ta lisas, et uuringu peamine väärtus oli une suhtes kehtivate stereotüüpide kahtluse alla seadmine.
