See saab olema esimene kommerts-missioon Titanicule alates eelmsie aasta OceanGate’i tragöödiast. Titanicut külastada tahtnud viis inimest surid kadunud laeval.

Nende ja Titanicul hukkunute auks korraldatakse lähipäevadel mälestusteenistus.

Uue ekspeditsiooni korraldab USA ettevõte RMS Titanic Inc, kellel on ainuõigus laevalt esemete toomiseks ja kes on praeguseks toonud vrakist välja umbes 5500 eset.

Kaks robotsõidukit sukelduvad merepõhja, et jäädvustada miljoneid kõrge resolutsiooniga fotosid ja teha 3D-mudel kõigist rusudest.

„Me tahame näha vrakki sellise selguse ja täpsusega, mida pole kunagi varem saavutatud,“ selgitas ekspeditsiooni juht David Gallo.

2022. aastal skaneeris Titanicut süvamere kaardistamise ettevõte Magellan Ltd. ja Atlantic Productions, kes tegid sellest dokumentaalfilmi. Sellest sai esimene täissuuruses skaneering Titanicust.

Praegune projekt saab samuti Titanicu jaoks esmakordne olema.

Kaugjuhitav allveeaparaadi pardal olev magnetomeeter tuvastab kõik metallid vraki juures, isegi materjali, mis on mattunud setetesse.

Meeskonnal on ühtlasi soov leida esemeid, mida arvatakse olevat nähtud varasematel külastustel. Nende hulka kuulub elektriline kandelaaber, mis omal ajal oleks olnud põnev kurioosum. Samuti on võimalus leida teine Steinway klaver.

Muusikainstrumendi puidust ümbris on juba ammu ära lagunenud, kuid raam, mis keeli hoidis, peaks ikka veel alles olema, võib-olla isegi mõned klahvid.

„Minu jaoks pakuvad kõige suuremat huvi reisijate esemed, eriti nende kotid,“ ütles Tomasina Ray, kes kureerib Titanicu artefaktide kollektsiooni. „Just nende esemed - kui me suudame tulevikus neid veel kätte saada - aitavad nende inimeste lugudele veel tähendust anda.“

See on RMS Titanic Inc. üheksas visiit vraki kohale. Ettevõte on viimastel aastatel tekitanud vastuolusid oma sooviga püüda üles tuua osa Marconi raadioseadmetest, mis edastasid hukkumise öösel hädakõnesid. Seda sellel ekspeditsioonil ei juhtu.

Inimesed on vastu seetõttu, et paljude jaoks on Titanic nende 1500 inimese hauakoht ja seda ei tohiks puudutada, eriti selle sisemust.

„Me saame sellest aru ja mõistame seda,“ ütles ettevõtte uurija James Penca.

„Me tahame õppida nii palju kui võimalik; ja nagu iga arheoloogilise objekti puhul peaks, teeme seda suurima austusega. Aga jätta ta sinna, lasta tema reisijatel ja meeskonnal lihtsalt ajalukku kaduda - see oleks suurim tragöödia üldse.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena