Kasutatud autode müügipettused: põhjata luksusauto ja uppunud elektriauto

ERGO kindlustuse juhtumid näitavad, et kasutatud autode ostjad vajavad nõustamist pea iga päev. Tüssamiselt on tabatud nii pealtnäha ausaid autokaupmehi kui eraisikutest müüjaid. Kuidas ennast pettuse eest kaitsta?

Tavaliselt algavad vaidlused auto müüja ja ostja vahel siis, kui äsja ostetud kasutatud autol ilmneb viga, mille kõrvaldamine vajab suuremaid väljaminekuid. Tihti on probleemi allikaks mootor või käigukast, aga levinud on ka amortide ja turboga seotud puudused. Ette tuleb ka võimalike õnnetuste ja avariide varjamist või näidatakse hodomeetril tegelikkusest väiksemat läbisõitu. Seda vaatamata asjaolule, et müüja ei tohi auto puudusi või avariid ostja eest varjata.

ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalvetile meenub õnnetuse varjamisega seotud lugu, mis osutus ostajale lausa ohtlikuks. „Elektriauto oli olnud vee all ning seda ei oleks tohtinud üldse liikluses kasutada, sest see on ohtlik nii autos sõitjatele kui kaasliiklejatele. Tõenäoliselt oli auto jäänud Euroopas uputuse ajal vee alla ning seda varjati ostja eest,“ tõi Kalvet näite neile laekunud vaidlusest.

Isegi kui ostjal õnnestub müügilepingust taganeda, siis eelneb sellele tihti pikk vaidlemise protsess, mis ei pruugi alati soovitud tulemust anda. Näiteks peavad mõnikord kannatajad kohtuvaidlusega seoses kantud täiendavad kulud ikkagi kandma. Kalvet soovitab pigem kohtuväliselt kokkuleppe saavutada.

Kalvet toob näite, kus automüüjast pettur sunniti pikkade läbirääkimiste järel müüdud auto tagasi võtma. Selgus, et kuulutuse järgi heas korras kasutatud sõiduki põhi oli täiesti läbi roostetanud ning suuri auke oli erinevate käepäraste vahenditega püütud enne müüki varjata. Ekspertiisi hinnangul oli sellise sõidukiga eluohtlik liigelda ning auto müüja soostus alles peale pikki ja kurnavaid vaidlusi raha ostjale tagastama. Kuna auto ostjal oli õigusabi kindlustus tehtud, siis sai ta kiiresti õigusabi tuge ja ei pidanud ise vaidlemisega tegelma.

ERGO õigusabi puutub tihti kokku juhtumitega, kus müüjad väidavad, et kasutatud sõidukite puhul on puudused loomulikud ja püüavad vastutusest pääseda. Oluline on teada, et lepingutingimustele ei vasta sõiduk, mille puudused muudavad liiklemise võimatuks ja mida võrreldavatel kasutatud sõidukitel ei esine. Kui autopoest ostetud sõidukil esineb aasta jooksul varjatud viga, eeldatakse, et see oli autol olemas sõiduki üleandmise ajal. Müüja peab vastutusest pääsemiseks tõendama, et viga tekkis ajal, mil sõiduk oli juba uue omaniku käes.

Kõige parem viis ebameeldivustest hoidumiseks on siiski pettuse ohvriks langemist vältida. Selleks tuleb pöörata tähelepanu järgnevatele punktidele:

1. Vaata üle kõik parandustööd, sh värvitööd ning küsi müüja käest, miks need on tehtud.

2. Hinda kerepaneelide vahekaugusi. Ebaühtlased vahed võivad viidata, et auto on avariiline ja ei ole hästi parandatud. Eesti teedel juba varem liigelnud masina liikluskahjusid saab Liikluskindlustuse Fondi (LKF) veebilehel (www.lkf.ee -> Teabekeskus -> Sõiduki liikluskahjude kontroll) VIN-koodi alusel kontrollida.

3. Kontrolli rehvide kulumist. Ebaühtlane kulumine võib viidata probleemidele vedrustusega.

4. Kui märkad salongi, eriti pedaalide, tugevat kulumist, kuid hodomeeter näitab väikest läbisõitu, võib viimane olla tagasi keritud.

5. Jälgi müüja käitumist. Kahtlus sõiduki korrashoiu osas võiks tekkida kohe kui müüja ei taha lasta autot kontrolli viia või ostjal masinat rahulikult kohapeal üle vaadata või ei taha esitada hooldusraamatut. Tihti tuuakse vabanduseks, et müüjal on kiire ja ostjaid on palju ootel. Ka põhjendamatult madal hind võib viidata mõnele varjatud puudusele.