„Kui Ukrainal olnuks Iskanderid, siis palunuks Venemaa juba vaherahu.“ Miks on see venelaste rakett tõepoolest lääne omadest parem?

Mida kujutavad endast raketid, mis ka Eesti riigipiirist vaid veidi enam kui saja kilomeetri kaugusel paiknevad?

Ukraina sõja reaalsus on näidanud, et paljud Venemaa relvad ja nende omadused on olnud üles blufitud. Kuid mõned venelaste relvad on selles konfliktis end tõepoolest heast küljest näidanud. Üheks nendest on Venemaa ballistiline rakett Iskander-M, mis on kujunenud venelaste põhiliseks täppisrelvaks, millega antakse lööke sügavale Ukraina tagalasse. Iskanderi „ohvriteks“ on juba langenud ka näiteks mõned ameeriklaste ja sakslaste antud hinnalised pikamaa õhutõrjekompleksid Patriot, keskmaa õhutõrjekompleksid NASAMS, vähemalt üks (kuid ilmselt siiski on kaotuseid veel) mitmelasuline raketiheitja M142 HIMARS ja hulk Ukraina õhujõudude sõjalennukeid ning helikoptereid.

Sellised löögid saavad alguse sellest, et venelaste droonid Orlan, Zala või Supercam tungivad sügavale ukrainlaste tagalasse, et otsida Iskanderitele hinnalisi sihtmärke. Kui need leitakse, siis järgneb raketilöök, mille tulemusi venelaste droonid jäävad fikseerima. Ja vähemalt seni pole Ukraina armee ning õhujõud sellele tõsisele probleemile veel lahendust leidnud.