Roskosmose juht Juri Borissov allkirjastas hiljuti ajakava koos uue jaama loomisega seotud 19 ettevõtte juhtidega.
Agentuur kinnitas plaane käivitada esialgne teadus- ja energiamoodul 2027. aastal. Ta ütles, et 2030. aastaks lisandub veel kolm moodulit ja aastatel 2031-2033 veel kaks moodulit.
Venemaa on siiani teinud koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega rahvusvahelises kosmosejaamas, mis on üks väheseid valdkondi, kus ta teeb endiselt tihedat koostööd USAga, arvestades suhete halba seisu pärast Ukraina sissetungi.
Kuna ISS läheneb oma tegevusaja lõpule, teatas Moskva 2022. aastal, et kavatseb aastal projektist välja astuda ja oma jaama ehitada. Esialgu teatas riik, et lahkub ISSist pärast 2024. aastat, kuid eelmisel aastal ütles partneritele, et pikendab oma osalust kuni 2028. aastani.
Lisaks moodulite projekteerimisele ja valmistamisele hõlmab Borissovi heaks kiidetud ajakava uue põlvkonna mehitatud kosmoselaeva lennutestimist ning rakettide ja maapealse infrastruktuuri ehitamist.
Uus jaam võimaldab Venemaal „lahendada teadusliku ja tehnoloogilise arengu, rahvamajanduse ja riigi julgeoleku probleeme, mis ei ole tehnoloogiliste piirangute ja rahvusvaheliste lepingute tingimuste tõttu ISS-i Venemaa segmendis kättesaadavad“, teatas ta.
Venemaa on olnud uhke oma kosmoseprogrammi üle alates külma sõja ajast, kui Nõukogude kosmonaut Juri Gagarinist sai 1961. aastal esimene inimene, kes kosmosesse lendas. Eelmisel aastal sai aga riik suure tagasilöögi, kui nende esimene Kuu-missioon 47 aasta jooksul ebaõnnestus.
