„Kui Vene armee ründab mäest alla, siis pole eriti midagi teha.“ Kas venelaste suvisest suurpealetungist on toss väljas või mitte?

Vene armee otsib aktiivselt Ukraina sõja idarindel ukrainlaste nõrku kohti ja viimastel nädalatel on neil õnnestunud neid ka leida. Samal ajal on märke, et venelaste suure suvepealetungi hoog tasapisi raugeb.

Viimastel nädalatel pole Vene armeel hoolimata pingutustest õnnestunud läbimurret saavutada. Venelased on tekitanud ohtliku olukorra Toretski lähedal ja kompavad ukrainlaste kaitset, proovides leida nõrku kohti, kuid esialgu on see kõik. Praeguse tempo hoidmine nõuab Venemaalt lisareserve, samal ajal on märke, et venelaste tulejõud nõrgeneb ning ukrainlaste oma tänu välisabile suureneb. Venemaa kõige ohtlikumaks relvaks on jäänud juhitavad liugpommid, mida nad kasutavad olenevalt päevast sadade kaupa. Ukraina armeel on endiselt probleeme meestenappusega ja kogu lubatud abi pole nad läänelt kätte saanud. See takistab Ukraina armeel vasturünnakute korraldamist.

Juunis oli Vene vägede peamine edu pealetung Toretski lähedal. Alates 19. juunist õnnestus neil paar kilomeetrit edasi liikuda ja vallutada Toretski-äärsed külad. Seda võib pidada kordaminekuks, sest venelased pääsesid läbi ukrainlaste juba 2014.–2015. aastal ettevalmistatud kindlustustest. Ukraina relvajõudude läbikukkumiste üheks põhjuseks sai väidetavalt järjekordne üksuste rotatsiooni ebaõnnestumine, mida Vene armee ära kasutas. Kuid pärast kaks nädalat kestnud lahinguid ei õnnestunud Vene vägedel Toretskisse endasse sisse tungida. Praegu asuvad Vene üksused linna piirist umbes kilomeetri kaugusel. Hoolimata sellest, et venelased saavutasid Toretski all edu, on neil seal siiski liiga väikesed jõud, et seda edasi arendada. Ja see selgitab seda, miks Ukraina kaitseliinidest läbi murdmisele pole seni midagi erilist järgnenud.