„Neile anti kõige uuemad lennukid.“ Sakslaste esimese maailmasõja õhuässad pidasid oma viimase võitluse Eesti vastu

105 aastat tagasi sõdisid Eesti vastu sakslaste parimad õhuässad. Kuidas sai see üldse võimalikuks? Forte rääkis sellest lennundusajaloolase Toomas Türgiga.

5. juunist 3. juulini 1919 toimus Põhja-Lätis landesveeri sõda, milles Eesti väed võitsid Lätis paiknenud Saksa väekoondist. Selle koosseisus oli ka (tõsi, siiski peamiselt Lätist pärit) baltisakslasi ja nende landesveer (ehk maakaitsevägi), mis sellele konfliktile oma nime andis. Eestlastele oli see 105 aastat tagasi ajaloo suurim võit toonaste kõige suuremate vaenlaste ehk baltisaksa parunite üle. Kui Punaarmee vastu sõdimine nõudis vabadussõjas mõnigi kord mõnelgi pool sundi, siis landesveeri sõda saatis üldrahvalik palang ja mõnedes paikades deserteerusid Eesti sõdurid isegi Punaarmee-vastaselt rindelt, et parunitele tappa anda.

Tegelikult polnud Eesti vägede vastas mitte ainult kohalikud parunid, vaid ennekõike ikkagi toonases maailmas tugevaimaks peetud Saksa armee. Sakslased olid 1918. aasta sügisel kaotanud esimese maailmasõja, kuid vägede ja relvade Baltikumi paigutamist loeti üheks võimaluseks neid pärast lüüasaamist säilitada. Vähetuntud fakt landesveeri sõjast on see, et sakslased tõid pärast esimest maailmasõda Lätisse kokku oma parimad lennukid, mis ei jõudnud isegi maailmasõjas osaleda, ning oma parimad sõjas ellu jäänud õhuässad: Gotthard Sachsenbergi (31 õhuvõitu), Theo Osterkampi (32 õhuvõitu), Josef Jacobsi (48 õhuvõitu), Alexander Zenzese (19 õhuvõitu), Bruno Loerzeri (44 õhuvõitu) jne. Mitmest neist said teise maailmasõja ajal Natsi-Saksamaa Luftwaffes kindralid, kuid osast said pärast sõjaväeteenistust lihtsalt maailmakuulsad seiklejad ja tulipead, kes sõdade vahel oma trikkidega inimesi lõbustasid.