„Saksamaa kaotas oma viimasedki reservid.“ Kas 80 aastat tagasi idarindel alanud suurlahing otsustas lõplikult ka Eesti saatuse?

Punaarmee suurpealetung Valgevenes oli sakslastele ootamatu ja see lõppes Wehrmachti sõdurite „suure valsiga“ Moskva kesklinnas. Kuidas muutis see Eesti ajalugu?

17. juulil 1944 marssis Moskva tänavaid mööda umbes 57 000 Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri, kes olid Valgevenes langenud vangi Punaarmee 1., 2. ja 3. Valgevene rinde vägede kätte. Saksa vangide marssi hakati nimetama võidetute paraadiks – või suureks valsiks Ameerika 1938. aasta muusikali pealkirja järgi, mis kuulujuttude järgi väga meeldis Stalinile. Selles filmis tegi ka suure rolli Eesti ooperidiiva Miliza Korjus, kes nomineeriti selle eest Oscarile.

Sõjavangide marsist teatati Nõukogude raadios 17. juuli hommikul ja ajalehe Pravda esiküljel. Vangid aeti Moskva hipodroomilt läbi kesklinna, kus kolonn läks kaheks ja selle kaks osa suundusid mööda Sadovoje ringteed eri suundadesse. Vangid jagunesid auastme järgi: kolonni eesotsas liikus kaks tosinat Wehrmachti kindralit, järgnesid ooberstid, siis tulid ohvitserid, seejärel allohvitserid ja lõpuks tavalised sõdurid.