KUULA | Olukorrast digiriigis: maapiirkondades sideühenduvuse parandamine on üks olulisemaid prioriteete
Nüüdisühiskonnas on üheks elementaarseks elutingimuseks stabiilne ja sujuv sideühenduvus, mis hõlmab peamiste komponentidena mobiilset levi ja internetiühendust. Kui Eesti linnades ja asulakeskustes on selles osas saavutatud võrdlemisi kõrge kvaliteet, siis teatud maapiirkondades vajab nende teenuste arendamine veel tööd. Seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ võetakse luubi alla, kus maal hetkel selle tööga ollakse ja kuidas plaanitakse ka maapiirkondi järele aidata.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Raigo Iling toonitab, et sideühenduvuse parandamine maapiirkondades kuulub nii Eestis kui ka enamikus meie naaberriikides kolme olulisima regionaalpoliitilise teema hulka. „See on valdkond, mis nõuab suuri investeeringuid, ja kuna hajaasustusega piirkondades äri tegemiseks ilmselgelt piisavat majanduslikku tasuvust ei teki, tuleb riigil ohjad enda kätte võtta. Seda oleme jõudumööda teinud ja teeme ka edasi,“ räägib Illing.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti sideosakonna juhataja Oliver Gailan märgib, et aasta kuni paari tagant mõõdetakse 4G-levi kiirust erinevais Eesti paigus. Tulemused on näidanud, et näiteks maantee peal sõites on allalaadimiskiirus väga hea – keskmiselt 100 mbit/s. Küll aga esinevad mured endiselt raudteel rongiga sõites. „Kui vaatame, milliseid piirkondi meie tänane raudteetaristu läbib, siis sinna teele jäävad suured metsamassiivid ja looduskaitsealad, kuhu ettevõtjatel pole võimalust maste ehitada. Lisaks mängib rolli ka füüsika – rongi metallkere ja soojust tagasi kiirgavad aknad ei loo parimaid eeldusi interneti levimiseks,“ selgitab ta. Küll aga on tema sõnul eraldi sideprojekt valmimas koos Rail Balticu ehitamisega.
Milliseid meetmeid riigiasutused sideühenduvuse parandamiseks rakendavad ning mida kujutab endast Eesti lairiba plaan 2030, kuula lähemalt juba saatest. Taskuhäälingut juhib Tanel Talve.
Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.