Uus DNA uuring näitab, et inimesed kodustasid need hobused 1000 aastat hiljem, kui seni arvati. Hobused kodustati esmajoones nende liha ja piima pärast ning alles hiljem hakati neid kasutama tööloomadena, kirjutab Live Science.
Uutel andmetel leidis hobuste kodustamine aset umbes 2200 eKr ning sunnib uuesti mõtlema, kuidas hobused ja inimesed aastatuhandeid tagasi Euroopas liikusid. 475 hobuse genoomi analüüs seab kahtluse alla hüpoteesi, et tuhandeid aastaid tagasi saatsid inimeste rännet Euroopas suured hobusekarjad. Ajakirjas Nature avaldatud uurimus näitas, et selged muutused kodustatud hobuste geneetikas viitavad umbes aastale 2200 eKr. Geneetiline uuring näitas ühtlasi, et vereliin, mis vastab tänapäevaste kodustatud hobuste verele, tekkis umbes 2200 eKr ja kattub ka materiaalse tõestusega, näiteks Mesopotaamiast pärinevate hobuste kujutiste ja Uuralitest leitud vankrimatuste ajaga.
Algselt ei kasutatud hobuseid siiski tööloomadena, vaid inimesed tarvitasid nende liha ja piima toiduks.
Samas jääb mõistatuseks, miks kodustati hobused teistest loomadest, nagu koerad, lambad, veised ja isegi eeslid, palju hiljem. Kuid kui inimesed olid hobused kodustanud, siis hakkasid neid igale poole endaga kaasa võtma.
