Ei kartnud isegi tiigrit: teadlased andsid teada hiiglaslikust gepardist, kes elas Hiinas miljon aastat tagasi
(28)
Väljasurnud hiigelkass Acinonyx pleistocaenicus oli suurim gepardiliik, kes kunagi Maal elanud.
Arheoloogid tuvastasid maailma suurima gepardiliigi. Suur kiskja oli sama raske kui suurimad praegused kaslased ja rohkem kui kolm korda raskem kui tänapäevased gepardid. Acinonyx pleistocaenicus liikus mööda Euraasiat umbes 1,3 miljonit kuni 500 000 aastat tagasi. Seda liiki kirjeldati1925. aastal Põhja-Hiinas Shanxi provintsist leitud alalõua fragmendi põhjal, kirjutab Live Science.
Uues uuringus analüüsisid teadlased neid jäänuseid koos äsja avastatud kivististega ning hindasid looma kaalu kolju pikkuse, purihammaste kõrguse ning kolju ja selgroogu ühendava luustruktuuri laiuse põhjal. On teada, et selle põhjal on võimalik prognoosida täpselt imetajate kehakaalu. Teadlased leidsid, et A. pleistocaenicus kaalus tõenäoliselt üle 130 kg ja kehamass võis isegi ulatuda 190 kg-ni – kogult ja kaalult seega sarnane tänapäevase tiigri (Panthera tigris) või lõviga (Panthera leo). See liik oli oluliselt raskem kui tänapäevased Aafrika gepardid (A. jubatus), kes kaaluvad 34–64 kilogrammi.
Äsja analüüsitud fossiilide hulka kuulusid kaks ülemise lõualuu fragmenti, mis avastati 2021. aastal Kirde-Hiinas Liaoningi provintsis Jinyuani koopast, ja osa koljust, mis avastati algselt 1930. aastatel Pekingis Zhoukoudiani koobastikust, mis oli varem valesti tuvastatud kui eelajaloolise hüääni kolju. Kõik kolm isendit pärinevad umbes 780 000 aasta tagusest ajast, pleistotseeni ajajärgust.
Töörühm indentifitseeris fossiilid kui A. pleistocaenicuse tänu sellele iseloomulikule kõrgele paksuseinalisele koljule ja ebatavaliselt laiale koonule ning muudele iseloomulikele tunnustele. Teadlased avastasid ka, et väljasurnud hiidgepardid sarnanesid paljus tänapäevaste Aafrika gepardidega. Näiteks hiiglaslike gepardide hammaste asetus ja luuline ruum nina taga on sarnane tänapäevaste gepardide ainulaadse anatoomiaga.
Teadlased kirjeldasid oma tulemusi 15. mail ajakirjas Quaternary Science Reviews avaldatud uuringus.
A. pleistocaenicus suri välja umbes 500 000 aastat tagasi. Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia paleontoloog Qigao Jiangzuo ütles, et tohutu gepardi hukkumist mõjutasid tõenäoliselt keskmise pleistotseeni ajal toimunud kliimamuutused. Selle aja jooksul läks Maa iga 41 000 aasta tagant toimuvatelt pehmematelt jääaegadelt üle pikematele ja karmimatele jääaegadele iga 100 000 aasta järel, mille tulemuseks olid pikad ja intensiivsed külmaperioodid, mida katkestasid pikemad soojaperioodid.
