Möödunud nädalal Tallinnat väisanud Fick kinnitas muu hulgas seda, et NATO põhimõte kaitsta iga tolli oma territooriumil hõlmab ka küberruumi.

USA andis hiljuti välja põneva dokumendi nimega „Rahvusvaheline küberruumi ja digipoliitika strateegia“ – öelge palun, milliseid tegevusi see strateegia väljaspool USAd ette näeb ja mida see toob kaasa teie rahvusvahelistele partneritele, näiteks Eestile? Mida me senisega võrreldes teisti tegema hakkame?

Jah, 6. mail, selle kuu alguses käivitas välisminister [Antony] Blinken USA rahvusvahelise küberruumi ja digipoliitika strateegia. Ta tegi seda maailma suurima küberjulgeolekukonverentsi RSA pealaval San Franciscos. Meie jaoks oli oluline, et ta oleks seal - temast sai esimene ametisolev riigisekretär, kes konverentsil osaleb, sümboliseerides seda, kuidas me tähtsustame küber- ja digiprobleeme oma välispoliitikas.

Minu kontor on seda strateegiat välja töötanud enam kui aasta. Ja seal on kolm peamist põhimõtet, mida ma esile tõstaksin. Rääkisin neist ka siin Tallinnas CyCon konverentsil. Märgin kohe ka ära, et pean väga oluliseks olemist siin Eestis, kes on meie üks tähtsamaid digi- ja küberpartnereid nii kahepoolselt kui NATO alliansis.

Aga tulles tagasi nende kolme põhimõtte juurde, siis esiteks on meie strateegia Põhjatäheks põhimõte, mida me nimetame afirmatiivseks visiooniks. On väga oluline, et Ameerika Ühendriigid ja teised tehnoloogiavaldkonna võimekad tegijad pakuksid riikidele atraktiivse ja tõhusa valiku tehnoloogiat. See ei tähenda samas riikide sundimist tegema valikuid ühe ja teise ökosüsteemi vahel.