1984. aastal leidis ta Nõukogude uurimisinstituudi arvutikeskuses tööl igavledes oma matemaatikaoskustele uue kasutuse – tegi arvutimängu. Esimene, primitiivne versioon arvutil Elektronika-60 valmis 6. juunil 1984. aastal. Nii sündis Tetris – geniaalselt lihtne. Kuid lihtsus muudab selle mängu vaid veelgi põnevamaks, sõltuvust tekitavaks puslemänguks, mis sai populaarseks üle terve maailma.
Idee põhines klassikalisel pentomino mängul, kus erineva kujuga geomeetrilised nurgelised kujundid tuleb täpselt kokku panna teiste kujundite külgedega. Tetris viis ellu väga sarnase idee: mängija peab asetama langevad geomeetrilised kujundid, millest igaüks koosneb neljast ruudust (neid nimetatakse ka „tetraminoks“), klaasi sisse, nii et need moodustaksid pidevad jooned - servast servani.
Personaalarvutite peaaegu täielik puudumine tollases Nõukogude Liidus ei takistanud mängu levikut. Seda kopeeriti lõpmatuseni ühest arvutist teise, sealt kolmandasse, neljandasse – ja nii edasi. Ja üsna pea võlus Tetris mängusõpru üle maailma.
Lugu sellest, kuidas Tetris läbis raudse eesriide, on seiklusromaani vääriline. 1989. aastal puutus selle mänguga kokku toona Jaapanis töötanud Briti programmeerija Henk Rogers tööreisil Ungaris. Mõistes nõukogude mängu kommertslikku potentsiaali, otsustas Rogers selle välja anda kaasaskantavates mänguseadmetes. Selleks tuli aga esmalt osta litsents – see tähendab hankida arendajalt luba. Selle otsimine viis briti peagi Moskvasse, mis alles hakkas pärast pikka külma sõda vaikselt üles sulama.
Moskvas ringi liikumiseks palkas Rogers endale autojuhi, naisterahva, kellest sai ühtlasi tema tõlk. Naine viis ta Elektronorgtehhi, Nõukogude institutsiooni, mis importis ja eksportis seadmeid ja tarkvara. Loa saamine osutus keeruliseks. Tõlk keeldus resoluutselt temaga sisse minemast, viidates sellele, et „teda ei kutsutud sinna“. Olles julgust kogunud, läks ta üksi sisse ja suutis ise kuidagi seletada, et on huvitatud Tetrise õiguste ostmisest. See tekitas Nõukogude ametnikes palju segadust.
Rogersit tutvustati Aleksei Pažitnovile veel kaheksa inimese, sealhulgas KGB töötajate juuresolekul. Järgnes pikk ülekuulamine: Nõukogude ametnikud püüdsid mõista videomängude autoriõiguste tähendust, mis tol ajal oli nende jaoks suuresti arusaamatu ja täiesti võõras. Hoolimata osapoolte esialgsest vastastikusest usaldamatusest kandis Rogersi visadus vilja. Nädal läbirääkimisi lõppes lepingu allkirjastamisega, mis tagas Nõukogude leiutajale midagi ennekuulmatut – isikliku osa mänguga välismaal teenitud kasumist.
Rogersi sõnul on Tetrise uskumatu populaarsuse põhjuseks selle unikaalne mänguviis. Erinevalt enamikust arvutimängudest, mis on üles ehitatud vägivallale ja hävitamisele, kutsus Tetris mängijaid üles ehitama ja looma. Ja see olevat Rogersi sõnul palju nauditavam ajaviide, kuna vastavat üldiselt paremini iga inimese põhivajadusele.
Tänapäeval on Tetrisel mängude ajaloos aukoht. Hinnangute kohaselt on vähemalt miljard inimest üritanud ehitada jooni langevatest mitmevärvilistest kujunditest.
Enne Nõukogude Liidu lagunemist ei jõudnud autoritasud mängu loojani. Pažitnov kolis 1990. aastate keskel USA-sse, lõi koos Rogersiga ettevõtte, hakkas saama autoritasusid ja elab tänaseni Washingtonis, jõuka ja arvutimängude maailmas kuulsa inimesena.
