„See on väga spetsiifiline kontingent.“ Kas meestepuuduse käes vaevlev Ukraina armee moodustab vangidest nüüd oma Wagneri?

Kui sõja alguses hakkas Venemaa sõdureid värbama vanglatest, siis parastati neid selle eest. Kas olukord on tõesti nii hull, et ukrainlased peavad hakkama tegema sama?

Venemaa hakkas juba 2022. aastal sõjaväkke värbama vange. Värbamises mängisid keskset rolli Wagner ja selle juht Jevgeni Prigožin. Venemaal anti vangidele kohe armu Putini salajaste dekreetidega, mitte kohtuotsusega, samuti maksti neile sõdimise eest päris palju raha. Nad teenisid spetsiaalsetes ründepataljonides, mis algul isegi ei kuulunud Vene armeesse. Samuti kehtestati vangidele ülirange distsipliin, sõnakuulmatuse ja deserteerumiskatse eest nad hukati. Vangide üksusi kasutati peamiselt kurikuulsates „liharünnakutes“, milles hukkus kuni 80% vange. Sõja algstaadiumis värvati vange võitlema vaid kuueks kuuks, lubades vabadust neile, kes pärast seda elus olid. Enam seda reeglit ei järgita: Venemaa kaitseministeerium tegeleb ise vangide värbamisega ja süüdimõistetud peavad teenima sõja lõpuni.

Ukraina on otsustanud minna sarnast teed ning proovib lahendada sõjaväge vaevavat meestenappust vanglate abil. Ukraina vanglates on umbes 46 000 inimest. Võimud näevad selles korralikku mobilisatsioonipotentsiaali, mida seni pole kasutatud. Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas 17. mail seaduse, mis lubab süüdimõistetuid enne tähtaega vabastada ja neid Ukraina armeesse võtta. Ukraina loodab selle abil sõjaväge täiendada 25 000 mehega. Juuni alguseks oli Ukraina justiitsministeeriumi andmete järgi vanglatest värvatud juba 600 meest. Esimesed neist peaksid suve lõpuks rindele jõudma.