Seni on lääneriigid piiranud Ukrainale antud relvade kasutamise õigust üksnes Ukraina 1991. aasta piirides asuvate sõjaliste objektidega, sealhulgas võis neid kasutada Krimmis ja okupeeritud aladel. Samas oli lääs mures, et NATO riikide relvadega Venemaa territooriumi pihta löökide andmine võib konflikti eskaleerida. Kuid Venemaa hiljutised edusammud Harkivi oblasti kirdeosas veensid Kiievi toetajaid, et enda kaitsmiseks peab Ukraina suutma hävitada ka 1991. aasta piiri taga asuvaid sõjalisi sihtmärke.

Venemaa alustas mais Harkivi oblasti piirialadel ulatuslikku pealetungi, avades uue rinde ja vallutades mitu küla. Venemaa pealetung on muutunud ohuks ka Harkivile, Ukraina suuruselt teisele linnale, mis asub Ukraina-Vene piirist kõigest 30 km kaugusel. Selles paigas on piir ka sisuliselt rindejoon. Seega võimaldas see, et lääneriigid ei lubanud oma relvi väljaspool Ukrainat asuvate sihtmärkide hävitamiseks kasutada, Vene vägedel valmistuda pealetungioperatsiooniks peaaegu täielikus karistamatuses. Ukraina ja teiste Euroopa riikide kasvav surve sundis Valget Maja oma poliitikat muutma ja lubama Ukrainal anda Venemaa territooriumi pihta lööke lääne relvadega. Viimastel päevadel ongi tulnud teateid, videoid ja fotosid lääne relvade kasutamisest Venemaa piirioblastite vastu.

Jaga
Kommentaarid