Arheoloogid avastasid Lõuna-Kasahstani Turkestani piirkonnast umbes 2000 aasta vanustest kurgaanidest kuldehteid, nooleotsi ja suure pronkspeegli. Esemed arvatakse olevat valmistatud Kangju riigi ajal, millest teadlastel on vähe teada, aga mis valitses antud piirkonda alates 5. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr, kirjutab livescience.
Turkestani regionaalvalitsuse ametnike avalduse kohaselt viitavad leiud piirkonna kõrgelt arenenud käsitööle. Nende sõnul kauples Kangju Vana-Rooma, Vana-Hiina ja lõuna pool asunud Kushani impeeriumiga.
Stiili järgi otsustades – ümmargune, kaheksanurkne kaarekujuline kujundus tagaküljel ja keermeauk keskel – näib, et pronkspeegel on valmistatud Hiinas Hani dünastia ajal, mis valitses aastast 206 eKr. e. aastani 220 pKr. Ametnike sõnul olid sellised esemed kogu Euraasias kõrgelt hinnatud – sarnaseid peegleid on leitud Afganistanist kuni Lõuna-Uuraliteni – ning need olid märgiks, et naine, kellega need maeti, oli jõukas ja mõjukas.
Kasahstani Ozbekali Janibekovi ülikooli uurimisrühm ja kohalikud arheoloogid avastasid need aarded Turkestanis Ordabasi rajoonis asuvast kolmest kurgaanist. Arheoloogid teatasid, et kaks hauaküngast olid hauaröövlite poolt ära rüüstatud, kuid kolmas küngas sisaldas väärtuslikke esemeid. Lisaks pronkspeeglile oli aarete hulgas rooma stiilis pross, mida nimetatakse fibulaks, suured ja väikesed helmed, savikann, kingapannal, linnujahiks mõeldud nooleots, ja kaks kuldkõrvarõngast, mis pärinevad arvatavasti esimesest sajandist enne Kristust. Kõrvarõngad on eriti uhked: valmistatud värvilisest sulamist, mida tuntakse „polükromaatilise“ kullana ning ehitud türkiisi ja rubiinidega.
Ekspeditsiooni juht Aleksandr Poduškin, Ozbekali Janibekovi ülikooli arheoloog, ütles, et Kangju oli erinevate rahvaste liit, kuhu võisid kuuluda sarmaadid, xiongnud ja sakad. Kangju linnad paiknesid Hiina ja Vahemere vahelise Siiditee ääres ning see tähendas, et neil on diplomaatilised ja kaubandussidemed kogu ülejäänud toonase arenenud maailmaga. Leide hakatakse eksponeerima Astanas Kasahstani Rahvusmuuseumis.