Ninaahvid on meie planeedi ühed kummalisema välimusega loomad. Nende pirakas nina ei tundu mitte ainult esteetilisest vaatenurgast kummaline, vaid see on tekitanud hämmingut ka zooloogides. Nüüd on Austraalia teadlaste rühm pakkunud üsna veenva seletuse küsimusele, miks loodus sellele liigile nii kummalise välimuse andis. Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Scientific Reports.
Ninaahvid ehk teaduslikult Nasalis larvatus on üsna suured loomad, kes elavad Kalimantani (Borneo) saare mangroovimetsades, mis jagunevad Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel. Austraalia teadlased viisid läbi 3D-skaneerimise 142 ahvikolju ja kolme muu sarnase primaadi peal (võrdluseks). Teadlasi huvitas nende loomade ninasõõrmete suurus ja kuju, samuti ninaõõne mõõdud.
Test näitas, et isastel ahvidel on ninad, mis on keskmiselt 26% suuremad kui emastel. Pealegi jätkab isaste nina kasvamine veel ka pärast puberteeti, kuid emaahvidel mitte. Teadlased kinnitasid oma hüpoteesi, et suur nina on isastel puberteedi tunnus ja näitab visuaalselt rühmas domineerivat isendit. Lisaks võimaldab ninaõõnsuste ebatavaline struktuur isastel ninaahvidel teha madalamaid ja valjemaid hääli, mis on vajalik emaste meelitamiseks ja on üldiselt kasulik tihedates metsades, kus ahvidel on üksteist visuaalselt raske leida. Valjud häälitsused on läbimatutes tihnikutes üsna tõhus suhtlusviis. Lisaks emaste ligimeelitamisele võimaldab hääl isaahvidel ilma otsese võitluseta hääleduelle korraldada ning nii territooriumi ja emaseid jagada.
