Inglise krahvkonnas Herefordshire’is leidsid teadlased ussi, kes oli lihasööjast kiskja ja kes ajas saagi püüdmiseks ja söömiseks oma kõri pärani. Sellest kirjutab Independent.

Selline olend ristiti Radnorscolex latus-eks. See leiti Walesi piiri lähedal asuvast Leintwardine’i külast mahajäetud karjäärist. Teadlaste sõnul elas see mereuss merepõhjas umbes 425 miljonit aastat tagasi, kui antud piirkond oli veel vee all. Analüüsi kohaselt oli sellel laiali tõmmatav kõri, mis võis ulatuda merepõhjani, et püüda kinni setetesse peitunud saakloomad.

Radnorscolex

Londoni loodusloomuuseumi lülijalgsete fossiili kuraator dr Ritchie Howard ütles ajalehele, et Radnorscolex meenutab Hollywoodi kassahitis „Düün“ näidatud tapja-usse: „Me arvame, et nad ei olnud oma toiduvaliku osas liiga valivad ja pistsid lihtsalt kõri muda sisse ja haarasid endasse kõike, mida sealt leidsid. Selles suhtes meenutavad nad liivausse „Düünist“.“

Kuigi Radnorscolexi fossiilid avastati esmakordselt sajand tagasi, ei olnud tehnoloogia piisavalt arenenud, et paleontoloogid saaksid neid üksikasjalikult uurida. Londoni loodusloomuuseumi eksperdid kasutasid säilmete analüüsimiseks kõige moodsaimaid tehnikaid. Nagu selgus, olid Radnorscolexil hulk teravaid hambaid ja konkse, millega ta merepõhja külge klammerdus ja keha liigutamiseks end ettepoole vinnas. Vaatamata sellele, et olend oli kiskja, näitas analüüs, et ta kasvas vaid 8 cm pikkuseks. Teadlaste sõnul kuulub Radnorscolex väljasurnud ussilaadsete loomade rühma, mida tuntakse paleoskoletsiididena ja mis kadusid täielikult umbes 400 miljonit aastat tagasi kliima ja meretaseme kiirete muutuste tõttu.