Ameerika teadlased väidavad, et on lahti muukinud ühe Egiptuse püramiidide saladustest. Kuni viimase ajani polnud täpselt teada, kuidas püramiidide ehitajatel õnnestus transportida tohutul hulgal kiviplokke, millest ehitati Gizasse kolm suurt ja kolm väikest püramiidi.

Wilmingtoni Põhja-Carolina ülikooli teadlaste meeskond on kindlaks teinud, et püramiidid ehitati tõenäoliselt Niiluse ühe lisajõe lähedale, mis on ammu kadunud ja nüüdseks maetud Sahara liiva ja põllumaa alla. Egüptoloogid on juba aastaid oletanud, et egiptlased vedasid püramiidide ehitamiseks ehitusmaterjale tõenäoliselt mööda lähedal asuvaid jõgesid ja kanaleid. Seni ei olnud aga „keegi kindel, kus see peamine veetee täpselt asus, millise kujuga see oli või kui lähedal see püramiididele endile oli,“ ütleb üks uuringu autoreid, professor Eman Ghoneim. Et saada aimu, kus iidne jõesäng asus, uuris rahvusvaheline uurimisrühm piirkonna satelliidipilte, ajaloolisi kaarte, geofüüsikalisi kirjeldusi ja setteid.

Teadlaste sõnul täitus Niiluse lisajõgi mitu tuhat aastat tagasi liivatormide ja põudade tagajärjel. Kasutades USA kosmoseagentuuri NASA radarit, suutsid teadlased „tungida liivapinna alla ja teha fotosid peidetud maastikust“, kirjutavad teadlased ajakirjas Nature avaldatud artiklis. Nagu professor Ghoneim selgitab, moodustasid osa sellest reljeefist „maetud jõed ja vanad ehitised“, mis asusid piirkonnas, kus asub suurem osa Egiptuse püramiide.

Üks uuringu autoritest dr Suzanne Onstine ütles BBC-le: „Kuna meil on nüüd teadmised selle lisajõe asukohast ja tõendid selle kohta, et seal asus raskete plokkide, seadmete, inimeste ja kõige muu transportimiseks sobiv veetee, saame me selgitada täpselt, kuidas püramiidid ehitati.

Teadlaste leidude kohaselt oli selle Niiluse lisajõe Ahramati (see sõna tähendab araabia keeles „püramiide“) pikkus umbes 64 kilomeetrit ja laius 200–700 meetrit. See asus Giza püramiidide lähedal. Teadlaste avastus Niiluse kadunud lisajõest aitab selgitada tõsiasja, et Giza ja Lishti küla vahele ehitati palju püramiide, kus asuvad Vana-Egiptuse Kesk-Kuningriigi matmispaigad. Nüüd on see piirkond kõrbestunud. Kuna kadunud jõesäng külgneb Giza kompleksiga, võib järeldada, et „see eksisteeris nende püramiidide ehitamise ajal“, öeldakse uuringus. Onstine selgituste kohaselt kasutasid egiptlased jõe jõudu raskete plokkide transportimiseks, selle asemel et loota ainult inimjõule.