Webbi teleskoop avastas kahe massiivse musta augu ühinemise varasest universumist

Webbi kosmoseteleskoop on avastanud varaseima teadaoleva mustade aukude ühinemise.

Astronoomid on avastanud kõige varasemad tõendid kahe galaktika ja nende massiivsete mustade aukude ühinemise kohta, vaid 740 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.

Neljapäeval ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society avaldatud leiud aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas mustad augud universumi algusaegadel nii suureks kasvasid. Teadlased kasutasid James Webbi kosmoseteleskoopi, et vaadata 13 miljardit aastat tagasi ajas ja jälgida ühinemist.

Teadlased ei ole kindlad, kuidas sünnivad hiiglaslikud mustad augud, mille mass on miljonite või miljardite kordade võrra suurem kui meie Päikese oma.

„Kas nad sünnivad kuidagi suurena või peavad nad tekkima algselt väiksematest mustadest aukudest, mis hiiglaste moodustamiseks kokku põrkuvad?“ rääkis Londoni Ülikooli Kolledži kosmoloog Andrew Pontzen, kes ei osalenud uurimistulemustes, Guardianile. „See [Webb’i teleskoobi] uus tõend on kaudne, kuid aitab oletada, et mustade aukude kokkupõrgetel on suur roll.“

„Meie leiud viitavad sellele, et ühinemine on oluline tee, mille kaudu mustad augud võivad kiiresti kasvada, isegi kosmilises koidikus,“ ütles Inglismaa Cambridge’i ülikooli teadlane Hannah Übler Euroopa Kosmoseagentuuri avalduses. „Koos teiste Webbi leidudega aktiivsetest, massiivsetest mustadest aukudest kauges universumis näitavad meie tulemused ka seda, et massiivsed mustad augud on algusest peale kujundanud galaktikate arengut.“

Uue uuringu jaoks uurisid teadlased süsteemi nimega ZS7. Nad tuvastasid kaks musta auku, tuginedes tõenditele, et nende läheduses on väga tihe, kiiresti liikuv gaas, samuti kuum ja tugevalt ioniseeritud gaas, mida valgustab kiirgus, mida mustad augud tavaliselt tekitavad, kui nad koguvad ainet, vastavalt ESA avaldusele.

Teadlased mõõtsid ühe musta augu massi 50 miljonit korda suuremaks kui meie Päikese mass. Nad arvavad, et teise musta augu mass on sarnane, kuid ei suutnud seda mõõta, sest seda blokeeris tihe gaas.

Tulevikus võivad gravitatsioonilainete vaatluskeskused, nagu näiteks laserinterferomeetri kosmoseantenn, mis peaks kosmosesse jõudma 2030. aastate keskel, võimaldada teadlastel mõõta nende kahe musta augu ja teiste ammustest aegadest pärinevate ühinemiste tagajärjel tekkivaid lainetusi aegruumis.