Professor Geoffrey Hinton ütles BBC-le, et vaja oleks hüvitiste reformi, mis annaks igale kodanikule kindla summa raha, sest ta on „väga mures selle pärast, et tehisintellekt võtab palju igapäevaseid töökohti“.
„Downing Streeti inimesed konsulteerisid minuga ja ma soovitasin neile, et universaalne põhisissetulek on hea idee,“ ütles ta, viidates valitsuse liikmetele.
Kuigi ta arvas, et tehisintellekt suurendab tootlikkust ja jõukust, läheb raha rikastele, „mitte aga inimestele, kelle töökohad kaovad, ja see on ühiskonnale väga halb“.
Hinton on neurovõrkude pioneer, mis on praeguse tehisintellekti plahvatusliku kasvu teoreetiline alus.
Kuni eelmise aastani töötas ta Google’is, kuid lahkus, et saaks vabamalt rääkida reguleerimata tehisintellektist tulenevatest ohtudest.
Kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek on kontseptsioon, mille puhul makstakse kõigile kodanikele riigi poolt regulaarselt põhivajadusi katvat maksuvaba toetust, kusjuures selle määr ei sõltu inimese muudest tuludest.
Kriitikud ütlevad, et see oleks äärmiselt kulukas ja suunaks rahalisi vahendeid avalike teenuste arvelt kõrvale, kuid ei pruugi aidata vaesust leevendada.
Valitsuse pressiesindaja ütles, et neil ei ole kavas kehtestada kodanikupalka.
Viimase aasta arengud on näidanud, et valitsused ei ole valmis piirama tehisintellekti kasutamist, ütles ta, samas kui konkurents toodete kiirel arendamisel tähendas, et on oht, et tehnoloogiaettevõtted ei tee piisavalt jõupingutusi ohutuse tagamiseks.
Hintoni hinnangul on viie kuni 20 aasta pärast poole suurem tõenäosus, et me peame seisma silmitsi probleemiga, et tehisintellekt püüab üle võtta. „See tooks kaasa väljasuremise taseme ohu inimestele,“ rõhutas ta.
Ta ütles, et juba on tõendeid, et suured keelemudelid on otsustanud olla petlikud.
„Kõige rohkem teeb mulle muret see, kui need suudavad iseseisvalt otsustada inimesi tappa,“ rääkis Hinton. „Tehisintellekti sõjalise kasutamise reguleerimiseks võib olla vaja midagi Genfi konventsioonide - rahvusvaheliste lepingute - sarnast, mis kehtestavad õiguslikud standardid humanitaarseks kohtlemiseks sõjas.“
Küsimusele, kas Lääs on Teise maailmasõja ajal toimunud Manhattani projekti stiilis võidujooksus selliste autokraatlike riikidega nagu Venemaa ja Hiina tehisintellekti sõjalisel kasutamisel, vastas professor Hinton: „Putin ütles mõned aastad tagasi, et kes kontrollib tehisintellekti, see kontrollib maailma. Nii et ma kujutan ette, et nad töötavad väga kõvasti.“
„Õnneks on Lääs neist teadustöös ilmselt tublisti ees. Me oleme Hiinast ilmselt veel pisut ees. Aga Hiina panustab rohkem ressursse. Seega arvan, et sõjalise kasutuse osas on tulemas võidujooks,“ selgitas ta. „Parem lahendus oleks keelata tehisintellekti sõjaline kasutamine.“
