Stonehenge on üks kuulsamaid rajatisi kogu maailmas, mis on meieni säilinud läbi aastatuhandete. On hästi teada, et Stonehenge on orienteeritud päikesefaasidele ja just see meelitab siia tuhandeid turiste, kes püüavad näha päikesetõusu läbi selle megaliitehitise võimsate sammaste.
Kuid teadlaste seas on pikka aega olnud veel ka hüpotees, et Stonehenge’i ehitamisel võeti arvesse mitte ainult päikese-, vaid ka kuufaase, kirjutab Space.com. Eelkõige käib jutt nn. suurest kuu seisakust ehk suurest kuupeatusest – haruldasest astronoomilisest nähtusest, kui Kuu tõuseb piki horisonti tavapärasest kaugemale põhja poole ja loojub kaugemale lõunasse, saavutades taevas suvisest päikesest suurema kõrguse, ent jääb madalamale kui talvine päike. See nähtus esineb kord 18,6 aasta jooksul. Seega pole hüpoteesi kontrollimine nii lihtne – õiget hetke tuleb kaua oodata. See ainulaadne kuutsükkel jätkub sel aastal ja jõuab oma lõpule 2025. aastal.
Teadlased märgivad, et Stonehenge’i ehitanud inimesed olid piirkonnas esimesed põllumehed, mistõttu oli nende jaoks oluline mõista Päikese ja Kuu tsükleid, mis võivad põllumajandustsükleid mõjutada. Seetõttu võisid nad vastava teabe Stonehenge’i arhitektuuris krüpteerida.
