Teadlased ütlesid kolmapäeval, et planeet on oluliselt suurem kui Maa, kuid väiksem kui Neptuun, ning tiirleb ohtlikult lähedal meie Päikesest tuhmemale ja veidi väiksema massiga tähele, läbides orbiidi umbes iga 18 tunni tagant. Selle tulemusena on selle pinnatemperatuur umbes 1725 kraadi Celsiuse järgi.
Kõik varasemad eksoplaneedid, millel atmosfäär avastatud on, olid hiid-, mitte kiviplaneedid.
Infrapuna vaatlused tehti kahe James Webb’i kosmoseteleskoobi pardal asuva seadme abil.
„Selles atmosfääris on tõenäoliselt palju süsinikdioksiidi või süsinikmonooksiidi, kuid võib sisaldada ka muid gaase, näiteks veeauru ja vääveldioksiidi,“ ütles NASA Jet Propulsion Laboratory ja Caltechi planeediateadlane Renyu Hu, ajakirjas Nature avaldatud uurimuse juhtivautor.
Planeet asub Linnutee galaktikas umbes 41 valgusaasta kaugusel Maast, tähtkujus Vähk. Teadaolevalt tiirleb seal keskse tähe ümber veel neli planeeti, kõik hiidplaneedid.
See täht on gravitatsiooniliselt seotud teise tähega kaksiksüsteemis. Teine täht on punane kääbus. Nende vaheline kaugus on 1000 korda suurem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus ning valgusel kulub ühest tähtedest teiseni jõudmiseks kuus päeva.
Pärast kõiki otsinguid selgus, et sellel kivisel eksoplaneedil ei tohiks isegi atmosfääri olla. Kuna ta on oma tähele nii lähedal, peaks igasugune atmosfäär tähtede kiirguse ja tuulte tõttu hävinema. Hu sõnul on praegune teooria see, et gaase, mis on lahustunud tohutus laavaookeanis, mis arvatavasti planeeti katab, paisatakse pidevalt atmosfääri.
Hu sõnul ei saa see planeet olla elamiskõlblik, kuna kõrge temperatuuri tõttu ei saa seal leiduda elu eelduseks peetavat vedelat vett.
„Maal on atmosfäär elu jaoks võtmetähtsusega,“ ütles Demory. „See tulemus 55 Cnc e kohta annab lootust, et Webb võiks teha sarnaseid uuringuid planeedil, mis on palju jahedamad kui 55 Cnc e, mille pinnal võiks olla vedel vesi. Kuid me ei ole veel sealmaal.“
