PROOVISÕIT | Volvo EX30: muutuva maailma peegeldus
(19)
Veel käesoleva sajandi algul omas tumeroheline (mõnedel andmetel ka pruun) universaalkerega Volvo sümbolina kõrget väärtust – selle ostmine tähendas lõpparvet noorpõlvega ning rutiinse elu rüppe langemist. Selle ostja oli oma sõprade ja mitte ainult sõprade jaoks igaveseks kadunud, kirjutab Accelerista.com.
Kuid ajad muutuvad. Stereotüübid nagu telliskivikujuline disain, vuntsid, ruuduline särk ja taskutega lühikesed püksid on minevik. Need lihtsalt enam ei kehti, sest Volvo on kaasaegne automark ning mitte ainult tehnoloogiliselt, vaid ka viisilt, kuidas oma kliente kõnetada. Kas liigagi kaasaegne, otsustage loo lõpuks ise!
Maailm üleilmastub. Küsimusele, mis seoses Rootsiga esimese asjana meenub, vastatakse Pipi Pikksukk (kes pole enam neegrikuninga tütar), IKEA (mis on Hollandi firma) ning Greta Thunberg (kes mõjutab üleilmselt kõiki – nii neid, kes sõidavad autoga kui ka neid, kes sellest kuuldagi ei taha).
Rootsi sümbolina on kõrgel kohal ka Volvo, mille kuulumine hiinlastele, täpsemini Zhejiang Geely Holding of China, on üldteada. Aga võime pöörata kiiresti muutuvas maailmas asju enda kasuks on suures äris väga tähtis ning uus EX30 tõestab veenvalt, et tema jaoks on hiina juured edu aluseks.
Täiesti uued kliendid
Läbi aegade on neli viiendikku Volvo ostjaist olnud ärikliendid, seda rendiautodest ja suurfirmadest kuni mees-ja-koer mikroettevõteteni. Vaid 20% Volvo müügist Euroopas (riigiti muidugi varieerub) moodustavad eraisikud.
Aga see suhe peab muutuma. Jaekliendid maksavad auto eest reeglina rohkem kui ettevõtted. Lisaks vahetavad nad oma autosid keskmiselt seitsme aasta järel (ehkki ühiskondlik surve nõuab autovahetust hiljemalt viienda aasta lõpus), samas kui äriklientide puhul on see umbes kolm-neli aastat.
Näiteks Saksamaal, mis on Volvo jaoks üleilmselt suuruselt neljas turg mulluse müügimahuga 45 500 autot, ütlevad lähituleviku prognoosid era- ja äriklientide vahekorraks 50-50. See on väga suur muudatus. Mis lubab nii julgeid ennustusi teha?
Vastus on kombinatsioon kahest tähest ja numbrist: EX30. Mida suurem number, seda suurem auto ning EX tähendab elektrilist linnamaasturit. Eeldatakse, et ligi kolmveerand uudismudeli soetanuist on noored, kes ostavad oma esimese Volvo näol ühtlasi ka esimese auto ja esimese elektriauto. Nad on täiesti teine sihtgrupp võrreldes nendega, kes soovivad surmani sõita XC60-ga.
Hea keskkonnale = hea rahakotile
Volvo EX30 (valmides maailma suurimal autoturul ehk Hiinas) annab meile tunnistust sellest, kuidas hiinlased suudavad keskenduda olulisele ja peenelt turundades rakendada kõik vajalik ja ebavajalik kasumi teenimise vankri ette. Arvestades, et tegu on börsiettevõttega, ei saa seda neile ju pahaks panna.
Tänavu on Eestis müüdud elektriautosid ligi 6% ringis kogumüügist. Euroopas tervikuna on see number suurem, kuid ka seal pole hetkel midagi kiita. Miks nii?
Kui Jaan Keskmise (i.k Average Joe) käest küsida, miks ta oma hallmetallikdiisel-Passatit pole siiani särtsuka vastu välja vahetanud, siis vastused on ette teada. Kõigepealt vilets laadimistaristu, siis nadi „lennukaugus“ ühe laadimisega ning kõige olulisema probleemina hind. Elektriautod on toetusele vaatamata lihtsalt liiga kallid.
Siit tulebki EX30 suurim trump (kõik muu on tühine!): tegu on kõige soodsama Volvoga, mis on lisaks täiselektriline. Hind algab 39 142 eurost. Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Kuna tasuta lõunaid ei ole olemas, siis kus on konks?
Tootja uhkustab, et ühe EX30 tootmisel tekib 18 tonni süsihappegaasi ning kogu elutsükli (200 000 km) jooksul tuleb seda Euroopas kehtiva arvestusega juurde veel 12 tonni. Bensiinimootoriga XC40 puhul on see 59 tonni CO2, mida on peaaegu kaks korda rohkem.
Sellise tulemuse saavutamiseks ei piisa ainult vanadest kalavõrkudest valmistatud vaipadest ega nahkistmeist loobumisest, Volvo on teinud suuri ja olulisi muudatusi kõikjal. Hea keskkonnale tähendab samaaegselt hea rahakotile? Uskumatu!
