Digiriigi arenguosakonna andmete taaskasutuse programmijuhina tegutsev Regiina Sepp selgitab, et mugavalt andmetega seotud toimingute tegemiseks loodud nõusolekuteenus muudab inimese elu oluliselt lihtsamaks. „Näiteks kui inimene tahab pangast laenu võtta, saab ta anda nõusoleku, et pank saaks ise riigiandmebaasist inimese makseandmed kätte, mitte inimene ise ei pea neid minema otsima, alla laadima ja siis pangale saatma,“ ütleb ta.

Samas rõhutab Sepp, et nõusolekuteenus on vabatahtlik mugavusteenus ehk andmete töötlemiseks loa mitteandmine ja pangale ise näiteks e-kirjaga oma makseandmete edastamine ei mõjuta kuidagi hilisemat laenuotsust ega muid teenusetingimusi.

Ministeeriumi IT-õiguse valdkonnajuht Stina Avvo lisab, et andmete töötlemiseks on vaja alati õiguslikku alust. „Euroopa Liidu vastav määrus loetleb erinevaid õiguslikke aluseid, näiteks avalikus sektoris on selleks aluseks tavaliselt kas juriidiline kohustus või avalikes huvides ülesande täitmine, kuid üheks õiguslikuks aluseks on ka andmesubjekti ehk inimese enda nõusolek,“ räägib Avvo. Olulise tõigana lisab ta juurde, et nõusoleku andmine peab olema vabatahtlik. „Kui inimene on kuidagimoodi sunnitud nõusoleku andma, siis see nõusolek ei kehti,“ lisab ta.

Saates tuleb juttu ka sellest, mida eraettevõtete, nagu toidupoodide, kosmeetikakaupluste ja teiste erasektori teenusepakkujate veebilehtedel andmeid täites tähele panna. Kuula lähemalt juba Delfi Taskust. Saatejuht on Tanel Talve.

Saates külas Regiina Sepp ja Stina Avvo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Saadet juhib Tanel Talve.
Jaga
Kommentaarid