Arheoloogid avastasid Ida-Inglismaalt „Rooma dodekaeedri“ – Vana-Rooma ajast pärit salapärase metalleseme, mille otstarve on teadlastele siiani ebaselge. Sellest kirjutab Washington Post.

Ese on kokkusurutud rusika suurune õõnes hulktahukas, millel on 12 tahku, millest igaühes on erineva suurusega augud. Selle igas 20 nurgas on poolkerakujuline eend. Selle geomeetrilise kuju tõttu nimetatakse sellist objekti „dodekaeedriks“.

Viimase 300 aasta jooksul on Põhja- ja Lääne-Euroopas avastatud umbes 130 sellist objekti. Kuigi arheoloogid tegid kindlaks, et tegemist on Vana-Rooma ajast pärit esemetega, pole nende objektide otstarbe osas siiani üksmeelt. Kahjuks ei mainita neid ka Vana-Rooma tekstides ega pole kujutatud freskodel.

Leidude geograafiline asukoht annab veel ühe vihje: kõik dodekaeedrid leiti Rooma impeeriumi põhja- ja lääneprovintsidest – tänapäeva Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Neid leidub alati Alpidest põhja pool ja Vahemere ümbruses pole neid veel avastatud.

Tänapäeval on dodekaeedrite otstarbe kohta palju oletusi - arvatakse näiteks, et see aitas määrata külvikuupäeva, samuti on seda peetud küünlajalaks. Kuid arheoloogid kahtlevad selles, et objekti kasutati igapäevaste praktiliste ülesannete lahendamiseks. Ekspertide seas on veel üks populaarne teooria, ehkki seda pole veel tõestatud. Arvatakse, et dodekaeedritel oli religioosne või rituaalne eesmärk, mis oli mingil moel seotud kohalike tavadega impeeriumi selles piirkonnas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena