Laiaulatuslikud metsatulekahjud ei põhjusta mitte ainult tohutut kahju looduslikele ökosüsteemidele, vaid kahjustavad ka majandust ja põhjustavad täiendavaid surmajuhtumeid terviseseisundi halvenemise tõttu. Läänes tegelevad teadlased ja majandusteadlased aktiivselt selliste tulekahjude kahjude arvutamisega, kuid Siberi ulatuslike tulekahjude tagajärgi pole keegi veel tõsiselt uurinud.
Rühm Jaapani ökolooge otsustas lünga täita ja hindas globaalse kliimamudeli abil Siberi metsatulekahjude mõju õhusaastele, majandusele, suremusele ja kliimale 2030. aastaks. Tulemused avaldati ajakirjas Earth’s Future.
Mudeli koostamiseks valisid eksperdid 2004. aasta vähemate heitkoguste ja metsatulekahjudega lähtetasemeks ning 2003. aasta, mil heitkogused olid suure tulekahjude arvu tõttu kõrged. Analüütikud võrdlesid tulekahjude andmeid aastate 2003-2017 keskmiste SKT näitajatega ja piirkonna riikide suremuse statistikaga.
Kuus simulatsiooni näitasid, et metsatulekahjudest tulenevate aerosoolide emissioonidel on jahutav toime mitte ainult Siberi kohal, vaid ka Põhja-Jäämere ja Kanada Arktika kohal. Kuid modelleerimine näitab, et aastaks 2030 asendub see mõju soojenemisega kõikjal, välja arvatud teatud Ida-Siberi piirkondades.
Samuti arvutasid töö autorid välja, et ainuüksi Venemaa Irkutski oblasti metsatulekahjudest tingitud õhusaaste tapab aastas umbes 3000 inimest. Ja heaolu kaotusest tulenev materiaalne kahju on hinnanguliselt viis miljardit dollarit aastas.
Hiinas ja Jaapanis, kuhu tuuled kannavad Siberi tulekahjude suitsu, hinnatakse suuremast asustustihedusest tingitud rahvastikukaotusi veelgi suuremaks: keskmiselt vastavalt 67 000 ja 22 000 inimest aastas. Majanduslik kahju: 51 ja 84 miljardit dollarit aastas.
Uuringu autorid rõhutavad, et nad ei ole veel arvesse võtnud mittesurmavaid tagajärgi tervisele ega ka „sekundaarseid sotsiaalseid tagajärgi“.
