AJALOOLINE OTSUS | Neid pole olnud Rootsi ajast saadik: luteri kirik asub Eestit taas piiskopkondadeks jagama

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) XXXI Kirikukogu asub oma homsel kevadistungjärgul otsustama, kas luua Eestis taas piiskopkonnad ning luua esimene luteri kogudus ka Tallinnas Lasnamäel – mõlemad on ajaloolise kaaluga otsused.

„Esiteks vajab otsustamist, kas taastada kiriku juhtimistasandina piiskopkonnad, mida Eesti luterlikus kirikus pole olnud Rootsi ajast saadik,“ teatas EELK.

Võimalus piiskopkondade moodustamiseks on ette nähtud kirikuseadustikus ja nüüd on kirikuvalitsus ehk konsistoorium teinud ettepaneku moodustada kokku neli piiskopkonda: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Saare-Lääne piiskopkonnad ja Tallinna peapiiskopkond.

Nõnda jagataks EELK piiskoplik teenimine ära peapiiskopi ning eelmisel nädalal pühitsetud piiskoppide vahel.

Piiskop Ove Sanderi vastutada jääb piiskopina teenimine Põhja-Eestis. Piiskop Marko Tiituse piiskoplik territoorium hõlmab luteri kiriku Lõuna-Eesti praostkondi. Piiskop Anti Toplaan asub teenima ajaloolise Saare-Lääne piiskopi aladel, mis hõlmab luteri kiriku Lääne-Eesti praostkondi. Uute piiskoppide vapid on leitavad siit.

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul keskendub ta ise piiskopi ülesannetes Tallinnale ning peapiiskopina vastutab endiselt kogu kiriku juhtimise eest Eestis ja diasporaas.

Seni, kuni kirikukogu piiskopkondi pole moodustatud, saab piiskoppide teenimispiirkonna määrata peapiiskopi ettepanekul kindlaks konsistoorium. Kui konsistoorium seda ei tee, teenivad piiskopid peapiiskopi abilistena tema igakordsete otsuste ja omavaheliste kokkulepete alusel. Nii oli korraldatud piiskoplik vastutuse ja töö jagamine peapiiskopi ja kahe piiskopi vahel kolmel viimasel aastal.

„Kõrvalseisja ei ole seda ilmselt tähele pannud, kuid üksikkokkulepete alusel tööd ja kiriku juhtimist korraldada on olnud siiski kõigile üsna kurnav ja kohati segadustki tekitav, rääkimata vastutuse hajumisest, mis sellega kaasneb,“ selgitas piiskopkondade loomise vajadust Urmas Viilma väljaandes Eesti Kirik.

Kõige suurem ja sinodaalse juhtimise seisukohalt olulisem muudatus, mis piiskopkondade moodustamisega kaasneb, on Viilma sõnul piiskopkonna piiskopi õigus moodustada nõuandva organina piiskopkonna nõukogu, kuhu kuuluvad piiskop, piiskopkonna praostid, katedraalkiriku koguduseõpetaja ning piiskopkonda kuuluva iga praostkonna sinodi poolt valitud üks ilmikliige.

„Ilma piiskopkondade moodustamiseta jääks piiskop praostkondadeülese juhina üksi oma tegevust korraldama ja otsuseid vastu võtma. Juhtimisvastutuse jagamine ning kõigi praostide ja ilmikesindajate kaasamine saab toimuda ainult konkreetsete piiskopkondade loomise tulemusena. Nõnda tugevdavad piiskopkonnad sinodaalsuse printsiipi meie kirikus,“ kirjutas peapiiskop.

EELK põhikirja kohaselt on piiskopkond EELK struktuuriüksus, mis koosneb kirikukogu kindlaks määratud praostkondadest. Piiskopkonda juhib piiskop.

Kui kirikukogu piiskopkondade moodustamise ettepaneku heaks kiidab, jõustub see kohe järgmisest päevast, 1. mail 2024.

Otsuse eelnõu

EELK konsistoorium esitas EELK kirikukogu XXXI koosseisu 6. istungjärgule, mis toimub 30. aprillil 2024 Jõgeval, otsustamiseks järgmise ettepaneku:

1. Moodustada Tallinna peapiiskopkond, Põhja-Eesti piiskopkond, Lõuna-Eesti piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond.

2. Tallinna peapiiskopkonda kuulub Tallinna praostkond, peapiiskopi katedraalkirik on Tallinna piiskoplik toomkirik.

3. Põhja-Eesti piiskopkonda kuuluvad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond, piiskopi katedraalkirik on Tallinna piiskoplik toomkirik.

4. Lõuna-Eesti piiskopkonda kuuluvad Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond, piiskopi katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik.

5. Saare-Lääne piiskopkonda kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond, piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik.

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1561–1710. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Põhja-Eesti ehk Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla.

Peapiiskop Urmas Viilma ütles Fortele, et Rootsi ajal oli Eestimaal piiskop (Lundi peapiiskopi all) ja Liivimaal superintentent (Riia kindlralsuperintentendi all). Piiskoplik struktuur kadus seoses Tsaari-Venemaa alla minemisega pärast Põhjasõda, tegelikult juba 1710. aastast alates.

Viilma sõnul oli Tsaari-Venemaa ajalEesti territooriumil 4 territoriaalringkonda: Eestimaa, Tallinna, Liivimaa ja Saaremaa. Vahe oli kiriklikus traditsioonis.

„Piiskopid olid Rootsi kirikus säilinud, kuid Sakasmaal mitte. Tsaari-Venemaa perioodil valitses siinmail baltisaksa arusaam kiriku struktuurist, mis oli saksasoost pastorite mõju. Mõlemal juhul – Rootsi krooni ja Vene tsaari all – oli tegemist riigikirikuga,“ märkis Viilma.

Lasnamäe koguduse loomine

Praegu 169 kogudusega EELK Kirikukogule on esitatud ka eelnõu veel ühe koguduse asutamiseks ja kirikusse vastu võtmiseks. Nimelt on juba mitmeid aastaid käinud ettevalmistused luterliku koguduse rajamiseks Lasnamäele ning nüüdseks on toimunud juba ka ametlik asutamiskoosolek.

Kui Kirikukogu Lasnamäe Püha Markuse koguduse asutamise ja EELK-sse vastuvõtmise heaks kiidab, on tegemist EELK 170. kogudusega, mis taastab kiriku sõjaeelse suuruse.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, mis valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kahel korral aastas. Seekordne istungjärk algab 30. aprillil kell 11 kõigile avatud jumalateenistusega Jõgeva uues kirikus.