Bristoli ülikooli juhitud ja ajakirjas Nature Communications avaldatud uuring näitas selgelt, et CO2 taseme kontrolli all hoidmine aitab vähendada viiruse elulemust ja seega ka nakkusohtu.
„Me teadsime, et SARS-CoV-2, nagu ka teised viirused, levib läbi õhu, mida me hingame. Kuid see uuring on suur läbimurre meie arusaamades sellest, kuidas ja miks see täpselt toimub, ja mis on väga oluline, mida saab teha selle peatamiseks,“ selgitas uuringu juhtivautor Allen Haddrell.
Teadlased leidsid ka, et eri SARS-CoV-2 variantidel on erinev aerostabiilsus, kusjuures viimasel „Omicron“ variandil on pikem eluiga.
„See näitab, et akna avamine võib olla võimsam tegur kui algselt arvati, eriti rahvarohketes ja halvasti ventileeritud ruumides, sest värske õhu CO2 kontsentratsioon on madalam, mistõttu viirus inaktiveerub palju kiiremini,“ rääkis Haddrell.
Kuid see rõhutab ka meie globaalsete süsinikneutraalsuse eesmärkide tähtsust, sest uuringud näitavad, et isegi veidi kõrgem CO2 tase, mis kliimamuutuste algusega atmosfääris suureneb, võib oluliselt parandada viiruse ellujäämise määra ja leviku riski.
Hiljutiste kliimateaduslike uuringute kohaselt peaks CO2 kontsentratsioon atmosfääris sajandi lõpuni tõusma üle 700 ppm.
„Need tulemused mõjutavad seega laiemalt mitte ainult meie arusaamist hingamisteede viiruste levikust, vaid ka seda, kuidas muutused meie keskkonnas võivad suurendada tulevaste pandeemiate tõenäosust,“ lisas Haddrell.
