Mul on meie politseinikest iga päev natuke rohkem kahju, sest ameerikalik “kutsun politsei ja lähen kohtusse” – suhtlemismudel levib Eestis nagu tuulerõuged lasteaias. Vahe on vaid selles, et kui haiguse läbi põdemine annab enamusele eluaegse immuunsuse, siis iga peeru peale politsei kutsumine muutub harjumuseks, mida õigustatakse laadis “mina maksan makse, nemad tehku oma tööd”.

Politsei kui vinguviiulite kindlustusgarantii

Eriti markantne tuulerõugepuhang on liikluses. Kuigi avarii puhul tuleb PPA-d teavitada juhul, kui esineb oht inimeste elule, ei jõuta kokkuleppele või kahju saajat pole sündmuskohal, kutsutakse politsei tunnistajaks ka sajal muul juhul “igaks juhuks” või “kindlustus soovitas” või “raadios rääkis” jne. Kutsud politsei, et asi oleks ametlik – mis siin arusaamatuks jääb!?

Paar näidet elust enesest: Järvevana teel “riknes” tipptunni ajal suhteliselt kobe sõiduauto – lihtsalt kooleski keset sõidurada 70 km/h alas ära. Juht lükkas ohutuled sisse ja… kutsus politsei.

Kaasliiklejad signaalitasid mis nad signaalitasid, kuid sõitsid ettevaatlikult surnud sõiduki ümbert ringi, mõni ehk pakkus teelt ära lükkamisel abi, aga autojuht jäi endale kindlaks ja ootas politseid.

No vedas tal, patrull tuli kümnekonna minutiga kohale, laiutas käsi, aitas sõiduki liikluse jalust teeserva lükata ja soovitas tellida treileri, mis laibastunud sõiduauto remonditöökotta viiks.

Tundub absurdne!? Mitte siis, kui sul on kindlustusagent, kes soovitab “igaks juhuks ikka politsei kutsuda, et oleks ametlikult fikseeritud aeg ja koht, kus asi juhtus ja kindlustus ikka välja maksaks kahjud.” Kõik said aru, miks kasko on kasulik, eks.

Või siis praeguse teedelagunemise aegu nii tavaline olukord: hooga veelompi ja... ai, salakavalasse löökauku. ERR-i portaalis soovitab kindlustusfirma ekspert sündmus kohe fikseerida – see on loomulik – ja võimalusel kutsuda kohale seda tegema politsei.

Milline kolmest eelmainitud politsei sekkumist vajav olukord on tekkinud juhul, kui sõiduk rikneb kas üle läinud hoolduse või ettevaatamatu löökauku sõitmise puhul!?

Oht inimeste elule!? Tõenäoliselt tulevikus, kui mootor kiire sõidu pealt kokku jookseb ja sõiduk üle nipli käib. Süüdlast pole kohal!? Auk on seal kus ennegi; hooldus on omaniku vastutus.

Ei jõuta kokkuleppele!? Tee omanik, kes seaduse järgi tee korrasoleku eest vastutab, ei hakkagi tõenäoliselt innukalt vaidlema, sest vinguviiulite vigin kurdistab ning meedia sekkumine teeb asja hullemaks. Ohkab ning maksab. Statistika põhjal on aastas meil umbes 1000 löökaugulaksu, mille eest kasko või selle puudumisel teeomanik maksab. Ja politsei aina kihutab aukude juurde.

Loe täispikka lugu tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.