„On vaja lihtsalt oodata!“ Venemaa väärtuslikemate lennukite kirstunaelaks võib saada igivana relv, mille koht on ammu muuseumis

Kas venelaste radarilennukeid ja pommitajaid murrab tõesti iidne Nõukogude õhutõrjerakett, nagu kinnitavad ukrainlased? Või saab nende lennukite kaotust sügaval Venemaa kontrollitava territooriumi kohal seletada muud moodi? Forte võttis venelaste ja ukrainlaste versioonid luubi alla.

19. aprillil kukkus Stavropoli krais alla pikamaa tiibrakette kandnud pommitaja Tu-22M3. Sellest teatas Vene kaitseministeerium, kelle sõnul juhtus õnnetus lennuväljale naastes „pärast lahingumissiooni täitmist“. Lennuki pardal oli neli pilooti ja nad katapulteerusid. Kaks neist hukkusid: üks kohe, teine suri haiglas. Venelaste teatel tabas lennukit tehniline rike, Ukraina sõjaväeluure andis teada, et lennuki tulistasid alla nemad.

Lennuki allakukkumise kohast on Ukraina sõja rindejoone lähima punktini ligi 400 km. Ukraina sõjaväeluure väidab, et pommitaja tulistati alla „sama vahendiga, mis varem tabas“ Krasnodari krai kohal Venemaa luurelennukit A-50. Ukraina luure versiooni järgi sai Tu-22M3 tabamuse umbes 300 kilomeetri kaugusel Ukrainast (ilmselt mõeldakse rindejoont), suutis lennata Stavropoli kraini ja kukkus seal alla.