KUULA | Olukorrast digiriigis: andmete jagamisel peab igaüks ise piire tunnetama

Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudsed terminid, nagu andmejälgija ja nõusolekuteenus. Mida need täpsemalt endast kujutavad, avab seekordses „Olukorrast digiriigis“ taskuhäälinguosas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge.

Kerge sõnab, et kuigi mitmete andmetega seotud innovatsioonidega käivad inimestel tihti kaasas erinevad hirmud, annab andmejälgija tegelikkuses võimu just inimese enda kätte. „Inimesel on võimalus ise riigiportaalist vaadata, millised asutused ja kuidas tema andmetega ümber käivad,“ sõnab ta ja viitab eesti.ee digivärava portaalile.

Kerge lisab, et praegu on andmejälgijaga seotud riigi 15 erinevat andmekogu, kuid see number võiks tulevikus muutuda. „Hetkel on asi veel õigusliku poole kohendamise taga, ent kui vastav juriidiline alus saab loodud, näeme meie koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, et kõik riigiasutused võiksid olla andmejälgijaga ühildatud,“ avaldab ta.

Nõusolekuteenus seevastu on RIA arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga, mille tulemusel saab enamasti eraettevõttest teenuseosutaja pakkuda isikuandmetel põhinevaid uudseid ja isikustatud teenuseid. Inimesel on võimalus ka nõusoleku andmisest keelduda, kuid sel juhul jäävad Kerge sõnul saamata teatavad hüved. „Eks seda piiri peab iga inimene ise tunnetama, kas ta on valmis oma andmeid jagama või lepib sellega, et ta teenust kõige mugavamal kujul kasutada ei saa,“ sõnab Kerge.

Seda, millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt juba Delfi Taskust. Saatejuht on Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.