Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko: tuleviku edu võti on talentides

Laupäeval finaali jõudnud teadusvõistluse „Rakett69“ viimases saates nõustas osalejaid Tarkade Klubi, kus jagas soovitusi ka Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko. Millised on tema enda mälestused kooliajast, kuidas ta jõudis energeetikavaldkonda ning milliseid nõuandeid noortele hariduse osas annab?

Kui Te vaatate praeguseid „Rakett69“ noori ja mõtlete enda kooliajale, siis kas ja kuidas on noored muutunud?

Loomulikult on noored muutunud, nad on palju avatumad, maailm on lahti võrreldes selle ajaga, kui mina koolis käisin. Selles osas on ikka suur muutus. Õppimissoov on sarnane, noored ikka tahavad uusi asju teada teada, see ei kao kuhugi. Küsimus on lihtsalt võimalustes ja kuhu need kanaliseerida.

Mis koolis Te ise õppisite ja mis Teil kooliajast enim meelde on jäänud?

Ma õppisin Kohila keskkoolis, oma kodukohas, nüüd on see Kohila Gümnaasium. Tehnikahuvi oli see, mis on mind kogu aeg tiivustanud. Et sellele huvile rakendust leida ja pääseda esimeste arvutite juurde, siis selleks tuli päriselt vaeva näha ja mujalt neid võimalusi leida. Pidin tihti koolist ära jooksma, et oma huvidega tegeleda, aga saime kooliga kokkuleppele ja olen neile selle eest tänulik.

Millised õppeained Teile kõige rohkem meeldisid?

Aus vastus on, et mitte ükski. Kõik tuli ju ära teha ja ma ei oska eelistada ühte teisele, aga pigem tekitasid huvi aine vastu õpetajad. Selles mõttes on õpetajatel suur roll õpilaste kujundamisel.

Milline õpetaja pidi olema, et ta suudaks oma aine huvitavaks teha?

Õpetaja pidi olema just selline, kes suudab tekitada lainetusi. Ma võin omalt poolt tuua näiteid: füüsika-, keemia- ja matemaatikaõpetajad olid kõik erinevad isiksused. Keemia ei pakkunud mulle kunagi suurt huvi, kuid õpetajate kaudu tekkis see huvi. Füüsika tundus mulle loomuomane ning ma tundsin selle vastu iseseisvalt huvi. Kuid matemaatika võis olla selline, et õpetaja pidi looma olukorra, kus õpilased hakkaksid tundma huvi - oluline on mõista erinevaid pedagoogilisi võtteid. Õpetaja roll ei piirdu vaid mehaaniliste tundide läbiviimisega, vaid peaks pigem tekitama õpilastes huvi ja toetama nende arengut. See on oluline aspekt.

Kas Teil kooliõpilasena oli lihtne mõista, et mida hiljem elus päriselt vaja läheb nendest asjadest, mida te õpite?

Jah ja ei, alati on vaja leida motivatsiooni, kuidas õpilasi õppima innustada, kuid tegelikult mängib suurt rolli ka karjäärivalik ja elus ette tulevad väljakutsed. On oluline mõista, et mõned õpitavad oskused võivad tulevikus olla vajalikud, kuigi esialgu võivad tunduda vähem olulised. Õppimise oskus ise on väärtuslik ja võib-olla peaks seda koolides rohkem rõhutama. Ülikoolid on sageli edukamad õppimisprotsessi juhendamisel, kuid gümnaasium peaks samuti selles osas panustama. Õpetajatel on oluline roll suunata õpilaste huvisid õiges suunas ning maksimeerida kooliaega ja selle kasutamist. Iga kool peaks püüdma tagada, et õpilased kasutaksid oma aega tõhusalt, kuna see on oluline ressurss, mis aitab kaasa elus edukaks saamisele. Teadmised ja oskused, mis omandatakse kooliaastate jooksul, on kindlasti elus abiks ning on oluline mõista, et õppimine ja areng jätkuvad kogu elu vältel.

Kas kooliprogrammis võiks olla õppeaineid, mis hetkel puuduvad, kuid millel oleks kindlasti koht seal?

Meie ajal olid koolis nn lisaained. Näiteks omandasin gümnaasiumis traktoristikutse, ühel päeval nädalas. See oli nagu teine maailm, kus õppisime traktoreid tundma. Ma ei saa öelda, et see oli kasutu, kuid ma pole seda kunagi päriselus vajanud peale suvepraktika. Mõned õppisid autoga sõitmist, mis on tõesti kasulik oskus ja neid on alati vaja. Kuid rohkem mäletan neid lisaaineid, mis olid pigem kasulikud ja tõid lisaväärtust. Näiteks keemia lisaringid, kus sai õpetaja soovitusel käia. Kuigi see oli lisaaeg, andis see palju enda arengusse. Tänapäeval on kindlasti rohkem võimalusi kui tollal. Kui vaadata kooliprogramme nüüd, siis pakutakse palju erinevaid võimalusi. Lõppkokkuvõttes on oluline see, kuidas me seda aega kasutame ja kuidas see meie arengut mõjutab.

Millal ja kuidas teil tekkis huvi just energeetika valdkonna vastu?

Alates algusest oli mu isa selles valdkonnas töötaja, nii juba esimesest hetkest, mida mäletan, olin elektriga seotud. Nägin seda pidevalt tema kõrval, käisin tööl kaasas ja jälgisin, mida ta tegi. Huvi tekkis loomulikult, oli huvitav jälgida ja küsida, miks asjad toimivad nii ja mitte teistmoodi. Elektrienergia oli minu jaoks nagu kasvukeskkond, energeetika teised aspektid tulid hiljem. Võin öelda, et terve oma elu olen olnud elektri lähedal või isegi selle sees. See huvi oli mul olemas algusest peale ja mul oli võimalus sellega igapäevaselt kokku puutuda.

Mida Te kõrgkooli õppima läksite ja ja miks just seda eriala?

Minu jaoks oli elektrienergeetika juba algusest peale põnev, kuna ma kasvasin üles Kohilas, kus oli veidi teistsugune majanduskeskkond. Seal sain üks kord nädalas osaleda traktoriõppes, mis oli seotud kohaliku sovhoosiga. See oli minu jaoks seotud elektroenergeetikaga ja see tekitas minus huvi.

Otsustasin minna õppima Eesti Maaülikooli, kuid esimesel aastal läksin sõjaväkke. Pärast aastast teenistust jätkasin õpinguid, mis kokku võttis kuus aastat koos sõjaväega. Huvi arvutite vastu tekkis mul juba gümnaasiumis, kuigi see oli tollal haruldane huvi. Kasutasin Tartus olevaid võimalusi ja sattusin pärast lõpetamist hoopis infotehnoloogia valdkonda. Tööle ma ei läinud, kuid huvi juhtis mind infotehnoloogiasse. Õppisin ülikoolis tarkvaraarendust ja seostusin sidevaldkonnaga, kuna olin sõjaväes sellega tegelenud.

Esimene töökoht oli peale ülikooli firmas, mis tegeles sõnumite saatmisega. Pärast seda töötasin Ericssonis Soomes, kus arendasin tarkvara telefonijaamadele. See viis mind sidetehnoloogia valdkonda umbes 30 aastaks, kus tegelesin erinevate sidetehnoloogiatega alates esimesest põlvkonnast kuni viienda põlvkonnani.

Aga kui te läksite energeetikat õppima, siis kas teil oli juba ka mingi ettekujutus, mis te pärast teha võiksite või mis see töökoht võiks olla?

Üks soov oli kindlasti kõrgharidus ja teaduspõhine arusaam asjadest, miks nad nii on. Ent mul polnud ambitsiooni juhtida suurt energiakontserni või olla kõige parem valdkonna juht. Kõik ei pürgi sellistele ametikohtadele.

Kui populaarne energiavaldkond tol hetkel üldse oli?

Raske öelda, kas ta oli või ei olnud. Tol ajal oli avalik huvi kindlasti rohkem suunatud teistele valdkondadele. Energiavaldkond oli sel ajal keeruline, tihti seotud Nõukogude Liidu struktuuridega, ja võib-olla seetõttu polnud see populaarne.

Minu huvi hakkas suunduma kommunikatsioonile ja sellele, kuidas asju paremaks muuta. Nägime, kuidas kommunikatsioonitehnoloogia hakkas ühiskonda mõjutama ja teisi valdkondi edasi viima. Infotehnoloogia on tänaseks saanud peamiseks jõuks teiste valdkondade arengus. Tol hetkel oli välismaale minek kindlasti ahvatlev, ja see motiveeris mind kommunikatsioonivaldkonnaga tegelema.

Kui populaarne energeetikavaldkond praegu noorte hulgas on?

Ma usun, et kellele energiavaldkond meeldib, jäävad sellele kindlaks. Küsimus on pigem selles, kuidas seda populariseerida rohkem, ja see on ka meie ettevõtte üks eesmärk. Selles valdkonnas on palju võimalusi eneseteostuseks ja see on väga huvitav.

Tänapäeva energeetika pakub palju võimalusi ning võrreldes minu noorusajaga, on see täna samas seisus nagu tollal oli kommunikatsioonitehnoloogia. See valdkond muutub järjest atraktiivsemaks noortele ning neile tuleb kindlasti võimalusi pakkuda. Tulevikuenergeetikas toimub suur areng rohetehnoloogiate ja puhta energia valdkonnas. Seega on oluline jälgida noorte huvi selle vastu.

Enefit on teinud mitmeid algatusi valdkonna populariseerimiseks. Näiteks oleme aastaid toetanud „Rakett69“ teadusvõistlust, mis on suunatud reaalainete õpetamise populariseerimisele.

Samuti on loodud „Lae end“ programm, mis keskendub füüsika- ja keemia õpetamisele ja huvi tekitamisele selle valdkonna vastu. Programm parandab füüsika- ja keemia õppekvaliteeti läbi õpetajate ettevalmistuse ja õppevahendite. Raamatutarkusel põhinev õppetöö ei pruugi alati huvi tekitada. Programm annab õpilastele võimaluse kogeda reaalset energiavaldkonda ja avastada oma huvid ning tugevused. See on oluline samm noorte kaasamisel selles valdkonnas.

Aga miks soovitaksite noortel just energeetikat õppima minna?

See on huvitav valdkond ja kui noortel on isegi väike loodusteaduste huvi, siis on energeetika lai valdkond eneseteostuseks. Teiseks, energeetika on valdkond, kus oma oskusi, teadmisi ja kogemusi saab rakendada üle maailma. See annab noortele võimaluse kujundada oma tulevikku, sest energeetika on kiiresti arenev valdkond, mis pakub pidevalt uusi väljakutseid ja võimalusi. Nagu kommunikatsioonitehnoloogia minu elus, mis oli 30 aastat tagasi kiiresti arenev, on energeetikavaldkond, kuhu tasub panustada ja kus igav ei hakka ka järgmise 30 aasta jooksul.

Millised on need õppeained, millele juba kooliajal võiks rohkem keskenduda, kui energeetikavaldkond huvi pakub?

Kindlasti füüsika, mis on matemaatikaga seotud. Infotehnoloogia, ehkki pole otseselt aine, on selles vallas oluliste oskuste omandamisel siiski märkimisväärne. Ma ei saa eitada, et tänapäeva energiavaldkonnas on keemia olulisel kohal. Järjest rohkem on vaja keemilisi protsesse, mis panustavad energia tootmisesse. Seega traditsioonilised reaalained, sealhulgas keemia, on olulised.

Aga millised töökohad ootavad noori, kui nad sellise valdkonna eriala lõpetavad, sõltub paljuski koolilõpetajast endast. Kindlasti on palju võimalusi sellistel spetsialistidel, kes juhivad arenguid selles valdkonnas. Näiteks need, kes on kaasatud projektidesse või juhivad nende läbiviimist, kogevad sageli kiiret arengut. Loomulikult tuleb see areng läbi katsumuste ja erinevate võimaluste. Inimeste juhtimise huvi korral on rahvusvahelises mastaabis palju võimalusi, kuna enamik energiaettevõtetest tegutseb rahvusvaheliselt ja neil on suured meeskonnad.

Te olite 30 aastat vahepeal infotehnoloogiamaailmas, miks Te nüüd tagasi energeetikavaldkonda tulite?

Mulle meeldib energeetikavaldkond, sest siin toimuvad täna suured arenguhüpped. Olen varemgi öelnud, et tulen energeetikasse tagasi siis, kui tekib võimalus traadita energiaülekandeks. Praegu see võimalus veel päris olemas ei ole, kuid varsti tuleb. Näiteks mobiiltelefonid võivad juba osaliselt traadita ülekandega töötada. Autos võib ka olla traadita ülekandega seotud funktsioone. Siin võib näha paralleeli mobiilsidega, kus traadita kommunikatsioon asendas kunagise juhtmega side. Miks peaks energia olema teistmoodi? Nagu telefonid suudavad edastada signaale traadita, saab energia peagi liikuda üle juhtmete ja kaablite

Teie töö Eesti Energia juhatuse esimehena. Mis on peamised tööülesanded, väljakutsed ja fookused?

Neid on palju. Loomulikult on ettevõtte konkurentsivõime kasvatamine oluline ning meil on selge äriplaan ja eesmärgid. Ent kiiresti muutuvas maailmas on tuleviku edu võti talentides. Suunamine, juhtimine ja planeerimine on olulised oskused, mille arendamiseks tuleb aega võtta. Kuigi igapäevased mured võivad neid varjutada, on see investeering tulevikku.

Millised on Eesti suurimad väljakutsed energeetikavaldkonnas?

Palju väljakutseid seisab täna Eestil ees ja võib-olla kõige suurem neist on energiadefitsiit. See on üllatav, kui arvestada Eesti energeetika arengut. Me ei peaks sellises olukorras olema, kuid siiski puudub meil konkurentsivõimelise hinnaga puhas energia. Täna on meil sellest puudu, ning sellega tegeleb aktiivselt ka Eesti riik ja valitsus. Usun, et selle aasta jooksul on tehtud olulisi otsuseid selles suunas. Siiski on tulevikus ikkagi vaja tagada konkurentsivõimelise hinnaga energia tootmine.

Üks suurimaid väljakutseid on leida energiatootmise portfell, mis suudaks töötada nii tuulevaikse kui ka tuulise ilmaga ning tagada energia hinna langus. See on oluline majanduse konkurentsivõime seisukohalt, kuna praegu mõjutavad energiakandjate ja energiahindade kõrged tasemed negatiivselt Eesti majanduse konkurentsivõimet. Seega on kiire lahendus sellele väljakutsele hädavajalik.

Milline võiks see valdkond 100 aasta pärast välja näha?

Tõepoolest, tõenäoliselt oleme liikunud väga erineva suuna poole energia tootmise osas võrreldes sellega, kus me täna oleme. Võib-olla suundume väga hajutatud energia tootmise poole, kus kogu energia tootmine toimub hajutatud võrkudes. Ma usun, et see on täiesti reaalne perspektiiv umbes saja aasta pärast, kus energia on kättesaadav mobiilselt, just seal, kus seda parasjagu tarbitakse, ning tehnoloogia liigub selles suunas.

Mis täpsemalt see tähendab? Igal inimesel võib olla oma energiaallikas väljas, olgu selleks siis tuulik või mõni muu lahendus. Me suudame toota energiat seal, kus seda parasjagu vajatakse, olgu selleks siis mobiilne või kohapealne tootmine. See võimaldab meil vältida olukorda, kus energia tootmine ja selle tarne on eri riikide vahel laiali hajutatud.

Millised on olnud muljed „Rakett69“ saates kaasa löömisel?

„Rakett69“ saade on tõeliselt põnev ja siin on väga pühendunud meeskond, kes on seda pikka aega teinud. Kui vaadata võttel seda, kuidas töö käib, on see väga muljetavaldav.

Huvitav oli kõrvalt jälgida tiimide tegutsemist ja milliseid probleeme nad lahendasid. See oli väga inspireeriv kogemus. Lisaks praktiliste ülesannete lahendamisele õpiti palju meeskonnatööd, juhtimist ja isiklikku arengut. Usun, et need meeskonnad, kes siin osalesid, teavad nüüd selgelt, kuidas tulevikus oma aega kasutada ja kuidas ennast veelgi arendada. See saade pakub palju kogemusi, mida tavalises koolitunnis ei kohta. Mul on hea meel näha, et noortel on saate vastu suur huvi ja nad soovivad selles osaleda.

Millised on need oskused, mida noored võiksid endas arendada „Rakett69“ saatest lähtuvalt?

Tiimitöö ja tiimijuhtide valik oli tegelikult huvitav ja siin kasutati kahte erinevat meetodit. Siin on alati oluline õppida ennast tundma ja teistega arvestama. Koostöö läbi erinevuste ja nende aktsepteerimine on noorena sageli väljakutse, kuid see on midagi, mida kindlasti tuleb arendada. Teiseks, oskus õppida on oluline ja see areneb elu jooksul. Kool ja eriti ülikool annavad selleks head võimalused, kuid selle oskuse arendamine nõuab aega ja pühendumist.

Lai ja avatud maailmavaade on oluline omadus, mida peaks arendama. See hõlmab huvi tundmist erinevate asjade vastu ja nende seoste mõistmist. Sa ei tea kunagi, milline osa sulle meeldima võib hakata, kui sa ei anna endale võimalust erinevaid kogemusi saada. Oluline on olla avatud maailmale mitte ainult ajaviite vaatenurgast, vaid ka eluliste probleemide mõistmisel. Tihti muudab see maailma pehmemaks ja avaramaks ning aitab mõista põhiprobleeme, millega elus kokku puututakse.

Kooliajal on oluline keskenduda ka inimestevahelistele suhetele, poliitikale ja tehnoloogia arengule ning nende seostamisele reaalainetega. See on oskus, mida tuleks pidevalt arendada ja millele tähelepanu pöörata. Alguses võib see olla raske, kuid aja jooksul muutub see igapäevaseks elu osaks.