Värske „rekordimees“: 47 miljonit aastat tagasi elas India džunglites hiiglaslik madu

Leiust anti teada ajakirjas Nature ilmunud teadusartiklis.

Lääne-Indiast leitud kivistunud selgroolülide värske analüüs kinnitas hiiglasliku maoliigi olemasolu, kelle täiskasvanud isendid võisid kasvada 11–15 meetri pikkuseks. India Tehnoloogiainstituudi teadlased panid maole nimeks Vasuki indicus. See on võrdne seni ajaloo pikima mao, 58 miljonit aastat tagasi välja surnud Titanboa pikkusega. Tänapäeval elavatest maoliikidest on V. indicus siiski kaugel ees. Mõõtmised on tänapäeva pikima mao -USA-s elava püütoni Medusa- pikkuseks andnud vaid 7,67 meetrit.

India lääneosas Gujarati osariigis Naredi kihistu fossiilide hulgast avastatud kivistised ladestusid eotseeni alguses, rohkem kui 40 miljonit aastat tagasi. Hinnates fossiilide suurust, kuju ja omadusi ning võrreldes neid teadaolevate liikidega, paigutasid teadlased mao praeguseks väljasurnud sugukonda Madtsoiidae. Antud perekond ilmus tõenäoliselt esmakordselt Indias ja levis seejärel Euroopasse ja Aafrikasse.

Geograaf Debajit Datta ja paleontoloog Sunil Bajpai analüüsisid 27 selgroolüli, mille pikkus oli kuni 62,7 millimeetrit ja laius 111,4 millimeetrit. Fossiilid viitasid sellele, et maol oli lai ning silindriline keha. Mao selgroo omaduste põhjal on ebatõenäoline, et ta oleks veetnud palju aega vees või puude otsas. Teadlaste sõnul oli V. indicus suure tõenäosusega aeglaselt liikuv kiskja, kes püüdis saaki varitsusest sarnaselt anakondaga. Arvestades V. indicuse hiiglaslikku kogu, on tõenäoline, et ta elas suhteliselt soojas (28°C) kliimas, kus kõrgem temperatuur kiirendab külmavereliste roomajate ainevahetust. Seega võib antud madu anda ka uusi teadmisi mineviku kliimamustrite mõistmiseks.