ARVAMUS | Ain Kendra: ekslikud laborikatsed suurendavad Rail Baltica jalajälge ja maksumust

Rail Baltica kiirraudtee ehitamisega keskkonnale tekitatavat kahju ning kallinemist saaks ohjeldada, kui projekti kvaliteedikontroll kasutaks Euroopa norme ning loobuks Vene seaduste täitmisest Saksa täpsusega.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets on korduvalt rõhutanud, et Rail Baltica tähendab hiiglaslikku keskkonnaprojekti, mis nõuab paljude asutuste kaasabi, et keskkonnahäiringuid minimiseerida.

Kiirraudtee põhitrassi esimeste lõikude ehitus Eestis algas tänavu hoogsa kallinemisega, mis raputab projekti rahastamist. Samal ajal tõrjub Rail Baltica kvaliteeditagamise talitus keskkonnasäästlikult toodetud ja soodsama maksumusega paeliiva põhjendamatute järeldustega objektilt välja, suurendades nii ehituse maksumust kui ka keskkonna jalajälge.

Rail Baltica kvaliteeditagamise teenistus praakis paeliiva rajatava raudteetammi alakihi konstruktsioonist välja sobimatu laborikatsega. Numbriliselt räägime kuni 130 000 tonnist täitematerjalist maksumusega ligi pool miljonit eurot. Alternatiivina nõutakse kvartsliiva kasutamist. Lisaks pikema veo tõttu tekkivale täiendavale saastele kasvab sama koguse puistematerjali maksumus hinnanguliselt kuni 300 000 euro võrra.