Volodõmõr Zelenskõi ütles intervjuus Ameerika telekompaniile PBS, et Vene sõjaväel õnnestus 11. aprillil hävitada Kiievi lähedal asuv Tripillja soojuselektrijaam, kuna Ukraina armeel lõppesid õhutõrjeraketid. Ukraina presidendi sõnul näitab see, miks USA Kongress peaks Kiievi järgmise abipaketi võimalikult kiiresti heaks kiitma.

Saksa väljaande Bild ajakirjanik Julian Röpke selgitas Ukraina õhutõrjesüsteemide ebaefektiivset toimimist sellega, et Ukrainal on otsa saanud Ameerika Patrioti ja Saksa IRIS-T süsteemide jaoks mõeldud laskemoon: „Nagu ma paar nädalat tagasi ütlesin (ja peaaegu keegi ei uskunud mind), Ukrainas on Patrioti ja IRIS-T raketid otsa saanud.“

Ukraina energeetikud nimetavad 11. aprilli mustaks päevaks Ukraina energeetikale, sest venelaste raketirünnakus hävis täielikult Tripillja soojuselektrijaam:

Õnneks ükski töötaja viga ei saanud. Antud elektrijaam oli Kiievi oblasti võimsaim elektrijaam, mis varustas korraga kolme oblastit: Kiievi, Tšerkassõ ja Žõtomõri oma.

Ukraina õhutõrje efektiivsus näitab langustendentsi. Kui 11. aprilli öösel ründas Venemaa Sumõ linna 42 raketi ja 40 kamikaze-drooniga, siis õnnestus alla tulistada vaid 18 raketti.

Forte küsis Ukraina militaareksperdilt Mõhhailo Žirohovilt kas olukord on tõesti nii halb, nagu väidab Zelenskõi.

Zelenskõi teatas USA telekanalile PBS, et Ukraina õhutõrjel on lõppenud raketid, enne seda juhtisid sellele tähelepanu lääne vaatlejad. Kas olukord on tõesti nii halb?

Vaja on mõista, et president Zelenskõi on ikkagi ennekõike poliitik ja enamikel tema intervjuudel on poliitiline tagamõte. Seda kui palju on Ukrainal rakette kõrvalised inimesed ei tea, sest tegu on sõjasaladusega, seda teatakse vaid Ukraina kindralstaabis ja seda teavad Ukraina õhujõudude juhid. Pole saladus, et näiteks õhutõrjekompleksidele Patriot mõeldud rakettide osas valitseb terav puudus. Aga teiste lääne päritolu komplekside -nagu SAMP-T- osas pole asjad nii halvad, nende varu on suurem. Patriotide osas on ka levinud arvamus, et nende puhul on siiski teatav varu olemas, aga neid hoitakse, et kaitsta otseselt Kiievit ja Kiievi ümbrust. See tähendab, et Ukraina jaoks on esikohal pealinna ja selle ümbruse turvalisus ning seejärel tuleb juba kõik ülejäänud.

Venelastel on kindlasti korralikud luureandmed, aga kuidas võib Kremlile mõjuda üldine foon, et kogu aeg räägitakse sellest, kuidas Ukrainal midagi ei jätku ja midagi ei õnnestu ning ka USA ja Euroopa ei suuda korralikul tasemel abistada?

Raske on öelda, mis toimub Putini ja venemaalaste peades. Venelaste jaoks on avanenud „võimaluste aken“, vähemalt nad ise tõlgendavad seda nii, et liikuda rindel maksimaalselt edasi. Nende viimase aja rünnakud on pooleldi enesetapjalikud, nad viivad praegu lahingusse kõik oma reservid. Venelased siiski kardavad, et USA Kongress võtab lõpuks abipaketi vastu, et Tšehhi initsiatiiv mürskude hankimiseks hakkab oma tulemusi andma -samamoodi võib-olla hakkab tulevikus tööle analoogne Eesti initsiatiiv- ning, et varsti jõuavad Ukrainasse hävitajad F-16. Isegi väike hulk sõjalennukeid võib teatud rindelõigul olukorda oluliselt muuta, esimesed lennukid jõuavad Ukrainasse juunis, aga võib-olla isegi mais. Mais tuleb ka esimene mürsupartei, mis on hangitud tšehhide algatusel.

Venelased proovivad enne seda kui lennukid ja mürsud kohale jõuavad saavutada maksimaalseid tulemusi, nende rünnakud on väga intensiivsed, nad proovivad ära võtta maksimaalselt palju asustatud punkte ja seda tehes kannab Vene armee suuri kaotusi. Venelased teavad, et peale seda pannakse nende pealetung seisma ja ilmselt järgnevad ka tugevad ukrainlaste vasturünnakud.

Aga millega selgitada intensiivseid lööke Ukraina energeetikainfrastruktuuri vastu? Varem ajastati need külmale ajale, nüüd vastupidi, Ukrainas on soe ja venelased ründavad elektrijaamu ning võrke?

Peale 2022. aasta sügist, kui venelased proovisid hävitada Ukraina energiasüsteeme, tegid nad sellest järeldused, et neil läheb tarvis selleks võimsamaid rakette. Venelased võtsid väikese pausi rakettide arendamiseks ja tootmiseks. Nad oleksid suure heameelega rünnanud energiasüsteeme talvel 2023, aga neil ei jätkunud rakette Kinžal ja H-101. Samuti polnud neil uusi rakette H-69. Venelastel oli vaja oma eesmärkide saavutamiseks massilisi lööke, aga rünnakud, kus rünnati kümnekonna raketiga, neil eesmärke saavutada ei võimaldanud. Sellised rünnakud võimaldasid mõneks ajaks rivist välja viia mõne elektrijaama, aga mingit suuremat tulemust neil ei olnud.

Selle pärast venelased kogusid mõnda aja erinevaid rakette ja andsid siis löögi. Kus juures kevadel antud löögid võivad olla isegi valusamad kui talvised rünnakud. See on aeg, kui elektrijaamades algavad hooldustööd, nn. remondirežiim. Energeetikute jaoks on see raskem aeg kui talv, sest elektrienergia tarbimine on sellel ajal endiselt kõrge. Praegu ei saa neid remonte läbi viia ja valmistada ette energeetikat suviseks perioodiks. Ukraina energeetika jaoks on ees väga rasked ajad, tõenäoliselt raksemad, kui eelnenud talved.

Jaga
Kommentaarid