HK Unicorn Squadi juht Liis Koser: näitame tüdrukutele, et tehnoloogiavaldkond on hea valik

Laupäeval eetris olnud „Rakett69“ teadusvõistluse poolfinaalis oli kohtunikurollis ning osalejate tegutsemist hindamas tüdrukute tehnoloogialiikumise HK Unicorn Squad juht Liis Koser. Üle Eesti juba enam kui 3600 tüdrukule ägedaid õppimisvõimalusi pakkunud ettevõtmise eestvedaja sõnul ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks naised ei võiks tehnoloogiavaldkonnas tegutseda ja seal edukad olla.

Liis, mis on HK Unicorn Squad?

HK Unicorn Squad on tüdrukute tehnoloogiahuvi võimestav Eesti esimene ainult tüdrukutele mõeldud tehnoloogiakool. Meie tegevus seisneb selles, et pakume huviharidusena praktilist ja elulist tehnoloogiaõpet eesmärgiga suurendada tüdrukute huvi tehnoloogia vastu juba varases eas ning kasvatada seeläbi naiste osakaalu selles valdkonnas. Liikumise asutajad on insener ja ettevõtja Taavi Kotka ning tema abikaasa Kerstin.

Eriliseks teeb meie tegevuse see, et meil ei ole ühte suurt maja, kuhu kõik tüdrukud kokku tulevad ning seal uusi teadmisi ja kogemusi omandavad, vaid üle Eesti on palju väikeseid, nii umbes 12-liikmelisi õpigruppe, kes saavad meie käest õppevahendid ja tundide sisu ning nad teevad tunde igaüks oma kodukohas. Selline süsteem toimib suuresti entusiastlike vabatahtlike toel, sest igal sellisel grupil on kohapealne juhendaja või isegi mitu, kes osalejatega meie poolt saadetud põnevaid ja praktilisi tunde läbi viivad.

Grupid tegutsevad valdavalt koolivälise tegevusena huvikeskustes, raamatukogudes, koolides, kodumajade garaažides ja mujal. Sisuliselt igal pool, kus õnnestub selline 12-liikmeline grupp kokku saada ja on olemas ruum, kuhu tüdrukud ära mahuvad, on võimalik Unicorn Squad õpigrupp avada.

Kui palju tüdrukuid selles liikumises osaleb?

Me alustasime 2018. aasta sügisel 17-ne tüdrukuga. Tänaseks on programmist osa saanud juba ligi 3600 tüdrukut. Kuna meie 8-12-aastastele tüdrukutele loodud põhiprogramm on väga hästi vastu võetud ja selle raames liitub meiega igal aastal ~800 uut tüdrukut, siis oleme koostöös TalTechiga alustanud ka 16-19-aastastele tüdrukutele suunatud programmi väljatöötamist. Loodame, et sellega liitub 2026. aastaks veel lisaks 1000 tüdrukut. Kasvame jõudsalt!

Kes mõtleb välja ülesandeid?

Meie oma väike tiim: mina, Taavi, Kerstin, terve hulk lapsevanemaid, spetsialiste ja toetajaid on ülesannete loomisel/arendamisel ja väljatöötamisel kaasa löönud ning abiks olnud. Vahel peame nõu, jagame ideid ning saame uusi mõtteid ka teistelt kihvtidelt algatustelt, näiteks Rakett69 Teadusstuudiotelt. Ülesannete genereerimine ei ole selline protsess, et üks inimene kusagil laua taga 8-17ni mõtleb neid välja.

Millised ülesanded tüdrukutele eriti meeldivad?

Tüdrukute lemmikud on ikkagi droonid. Meil on põhiprogrammis kasutusel pisikesed programmeeritavad õppedroonid, millega saab toas lennata, ning need on tüdrukutele läbi aastate alati meeldinud. Droonid ise on kole pirtsakad ja nendega on päris palju jändamist, aga ikkagi ütlevad tüdrukud, et droonid on kõige ägedamad.

Tegelikult meeldivad neile ka kõik teised robotid, mis meil kasutusel on. Inseneeriatunnid meeldivad, elektroonikatunnid meeldivad, disaini- ja muusikatunnid meeldivad jne. Ühesõnaga - meil ei olegi programmis tunde, mis tüdrukutele ei meeldi.

Miks see liikumine oluline on?

Siin on tegelikult hästi mitu tahku. Üheks põhjuseks on see, et IKT sektoris on vähe naisi. Samas on seal keskmisest kõrgemad palgad ja tööjõupuudus vaid süveneb. Praeguse statistika järgi on IKT valdkonna spetsialistidest naisi 22% ehk umbes viiendik. Ja kui me veel räägiksime naiste hõivatusest nn süva IKTs, näiteks kui palju on meil naissoost insenere, vanemarendajaid ja teisi valdkonna talente, siis neid sisuliselt ei olegi. Mingil põhjusel on naistele see sektor kättesaamatu. Loomulikult ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks naised ei võiks tehnoloogiavaldkonnas tegutseda ja edukad olla. Viiekümnendatel oli näiteks üle 90% programmeerijatest naised. Selles sektoris on praegu palju põnevaid ja väga hästi tasustatud töökohti, aga naised nendeni ei pääse, mis omakorda soodustab ebavõrdsust ja palgalõhet.

Naiste väiksema osakaalu põhjuseid on tegelikult aastakümneid uuritud ning ühe põhjusena tuuakse välja liiga hilist tehnoloogiaharidusega kokkupuutumist, mis omakorda mõjutab tüdrukute edasiõppimist ja soovi siduda oma karjääri antud valdkonnaga. Meie proovimegi anda oma väikese panuse, tutvustada seda valdkonda tüdrukutele juba varakult ning näidata, et see on tegelikult põnev ja kasulik ning seda ei ole vaja karta.

Kuidas Sinust selle juht sai?

See oli natukene juhuste kokku langemine. Taavil ja Kerstinil oli olnud olukord, kus nende tütar Helena (HK Unicorn Squad’i ees tähendabki Helena Kotka) oli robootikaringist välja jäetud, sest ta polnud väidetavalt sama aktiivne kui poisid, ja minul on tütar, kes ei tahtnud minna kooli robootikasse, sest seal käisid ainult poisid. Sattusime Taaviga rääkima ja ta käis välja idee, et teeme hoopis oma ringi ja võtame sinna ainult tüdrukud. See tundus mulle nii inspireeriv ja õige, et ma olin silmapilkselt nõus kampa lööma. Ja sisuliselt järgmisest päevast hakkasimegi tegutsema - tüdrukuid kokku otsima, ülesandeid mõtlema ja nii ta läks. Ma olin just lõpetanud ülikoolis informaatika ja tööl ma tol hetkel ei käinud, nii et sain kogu selle vedamise enda peale võtta. Alguses oli vähem tööd ja tegime seda kõik lihtsalt entuka pealt, hiljem kui laienesime üle Eesti ja oli selge, et see lähebki päriselt käima ja suureks, sai sellest minu põhitöö. Nii et unicornid on mul nagu oma laps, sünnist saati olen kasvatanud.

Kui palju inimesi liikumisega seotud on ja kuidas teie töö välja näeb?

Meil on põhitiimis 3 inimest - kaks logistikaspetsialisti, Marko ja Anu, kes tegelevad sellega, et õppekomplektid nende tuhandete tüdrukuteni jõuaks, ja mina, kes üritab kõige ülejäänuga tegeleda. Laiendatud tiimis on lisaks veel Taavi ja Kerstin, kes on endiselt meie suurimad toetajad ja Helen, kes jälgib, et meil kommunikatsiooniga kõik tip-top oleks. Ja veel-veel laiendatud tiimis on kõik need sajad vabatahtlikud juhendajad, ilma kelleta ei toimuks tegelikult mitte midagi.

Mis koolis sa ise käisid?

Ma olen Otepää kandist pärit ja käisin oma kodulähedases Pühajärve Põhikoolis. Kõige armsam ja kokkuhoidvam kool, mul on sealt väga-väga soojad mälestused. Siiamaani käin neil vahel külas. Keskkooli läksin Tartusse.

Mis õppeained sulle kõige enam meeldisid?

Mulle on erinevatel aegadel erinevad asjad meeldinud. Füüsikas ja matemaatikas olid mul väga toredad õpetajad, nii et need meeldisid, humanitaarained tulid kuidagi niisama hästi välja, nii et need meeldisid ka. Mulle meeldib väga lugeda, nii et keskkoolis meeldis mulle väga kirjandus. Et ei oskagi otseselt midagi väga konkreetselt esile tõsta. Õppimisega mul otseselt probleeme ei olnud, aga ma ei saa ka öelda, et ma väga tubli ja kohusetundlik õppur oleksin olnud.

Ma ei mäleta, et ma oleks väga pidanud pingutama või oleks raske olnud, aga sain üsna kiiresti aru, et tulemused tulevad vastavalt sellele, kui palju ma sinna aega panustan. Kui tulemus tuligi kehv, siis üldjuhul oli põhjus selles, et ma ei olnud viitsinud õppida. Mul ei ole õnneks kunagi nii olnud, et õpin väga palju, aga tulemust ei tule.

Aga seda mäletan küll, et mulle ei meeldinud käsitöö ja juba siis avaldasin nördimust, et on ebaaus, et poisid saavad käia tööõpetuses ja teha põnevaid asju, aga tüdrukud peavad käima käsitöötunnis tikkimas ja heegeldamas. Õnneks oli mul osav vanaema, tänu kellele said asjad ikka valmis.

Kas oli mõni õpetaja, kes sind eriti mõjutas?

Oi, neid on täitsa palju olnud, nii põhikoolis kui ka ülikoolis. Ma vist ei hakka nimepidi üles lugema, äkki keegi läheb meelest ja siis on pärast kahju. Aga õpetajate seas on väga palju karismaatilisi ja suure tähega õpetajaid. Nemad mõjutavad õpilaste mõttemaailma ja kujunemist ilmselt rohkem, kui nad ise arvavad või usuvad.

Mis sul kooliajast veel eredalt meeles on?

Ma mäletan seda, kui kooli tuli esimene arvuti. Mitte arvutiklass, vaid üks arvuti, ilma internetita loomulikult. Muuseas, internet sündis samal aastal kui mina, nii et me oleme sama vanad. Ja siis olid vahetunnid ja peale tunde ajad klasside vahel ära jaotatud, kes millal võis seda ühte arvutit näppima minna. Tagantjärele jube naljaks, et seisid järjekorras iga päev, et saaks 10 minutit mingit mängu mängida. Mul oli eelis ka - mul ema oli ja on siiani seal koolis õpetaja, nii et mõnikord sain siis nö tutvuste kaudu õhtupoolsel ajal uhkes üksinduses mängida.

Mida õppisid ülikoolis ja kuidas see valik kujunes?

Peale keskkooli õppisin psühholoogiat, aga sellel erialal ma kunagi töötanud ei ole ja sattusin sinna ka üsna kogemata. Üks klassiõde läks ja läksin siis ka justkui kaasa. Mul ei olnud mingit kindlat sihti või suunda peale keskkooli silme ees. Üsna lost (eksinud - toim.) olin. Kui ma juba vanem olin, siis läksin informaatikat õppima ja see on küll üks parimaid otsuseid, mis ma teinud olen. Tundsin, et see andis mulle väga palju juurde.

Paar aastat unicorne vedanuna sain aru, et ma pean ikka hariduse poolega ka ennast kurssi viima, nii et hetkel olen Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni eriala magistrant. Üsna huvitav kombo tuleb kokku.

Mida saaks teha, et tüdrukud rohkem endasse usuksid ning oma valikuid laiemalt näeksid?

Harjuta, harjuta, harjuta. Meile üldjuhul meeldivad asjad, mis meil hästi välja tulevad ja hästi tulevad välja asjad, millele me oma tähelepanu ja aega kulutame. Kui mingi asi tundubki alguses keeruline või raske, siis lihtsalt leia sellega tegelemiseks võimalusi. Ei tohi loobuda kiiresti, enamik asju on palju lihtsamad, kui nad eemalt vaadates tunduvad. Kui sa oledki seal nt keskkooli lõpus ja mõtled, mida teha, aga sul ei ole kindlat visiooni veel tekkinud, siis väga okei on valida eriala, mis on turvaline ja mõistlik ehk millega on võimalik end majanduslikult kindlamana tunda.

Millised on lootused/ootused tüdrukute suhtes, kes liikumises osalevad?

Ma väga loodan, et me suudame tüdrukutele näidata, et tehnoloogia ei ole midagi keerulist. Me ei sunni kedagi seda eriala valima, aga tore muidugi, kui valitakse. Meie eesmärk on lihtsalt avardada võimalusi ja näidata tüdrukutele, et tehnoloogiavaldkond on ka hea valik ja tüdrukud saavad seal poistega võrdselt hakkama.

Millised on lähiaja ja pikema perioodi plaanid?

Praegu on peamine fookus koostöös TalTechiga Unicorn Squad PRO programmi väljatöötamine ehk vanematele tüdrukutele mõeldud programm. See on väga põnev protsess, tüdrukud teevad seal juba päris asju, hakkame üsna varsti testgrupiga droonide ehitamise ja lennutamise kursust katsetama. Usun, et see saab väga lahe olema.

HK Unicorn Squad on juba aastaid välja pannud Rakett69 eriauhindu. Miks te seda teete?

Kuna tüdrukuid on teaduses ja tehnoloogias endiselt vähe, siis on ülioluline, et me tunnustaksime ja märkaksime neid, kes on julgenud välja astuda. See on osa unicornide ideest.