Teadlased avastasid meie galaktika suurima stellaarse musta augu. Must auk, mis kannab nime Gaia BH3, on arvatavasti umbes 33 korda suurem kui meie Päike. See on täiesti teisest kaalukategooriast kui senine rekordiomanik Cygnus X-1, mis oli Päikesest 21 korda suurem, kirjutab Independent.

See äsja avastatud must auk, mis asub meist umbes 2000 valgusaasta kaugusel, on tegelikult meie kodusele Päikesesüsteemile lähim must auk, selgub ajakirjas Astronomy and Astrophysics avaldatud teadusartiklist.

Stellaarsed mustad augud on teatud tüüpi mustad augud, mis moodustuvad tohutute tähtede jäänustest. Kui piisavalt suurel tähel saab vesinik otsa, kukub see oma gravitatsiooni mõjul kokku, plahvatades supernoovana ning jättes endast maha tohutu tähetuuma. Kui selle tuum on piisava suurusega, vajub see kokku mustaks auguks – objektiks, mis on nii tihe ja sedavõrd tugeva gravitatsioonijõuga, et isegi valgus ei pääse sellest läbi.

Stellaarsete mustade aukude mass on tavaliselt viis kuni paarkümmend korda suurem kui meie Päikese mass. Nende mass on palju väiksem kui supermassiivsete mustade aukude oma, mille mass võib olla miljoneid või miljardeid kordi Päikese massist ja mida leidub galaktikate keskpunktides. Ehkki see äsja avastatud must auk on meie galaktika suurim tähe must auk, on see siiski palju väiksem kui ülimassiivne must auk Sagittarius A* Linnutee keskel.

Gaia BH3 avastati pärast seda, kui astronoomid analüüsisid Euroopa Kosmoseagentuuri Gaia missiooni andmeid ja täheldasid Kotka tähtkujus asuvas tähes kummalist võnkuvat liikumist. Selgus, et selle võnkumise põhjustas musta augu ümber tiirlev täht. Euroopa Lõunaobservatooriumi väga suurt teleskoopi (VLT ESO) ja teisi vaatluskeskusi kasutades uurisid astronoomid musta augu massi ja tegid kindlaks, et see on 33 korda suurem kui Päikese mass.

Enamik teisi meie galaktika stellaarseid musti auke on vähem kui 10 korda suuremad kui meie Päike, mistõttu on Gaia BH3 haruldane leid.

Arvatakse, et metallivaesed tähed, mis koosnevad valdavalt vesinikust ja heeliumist ning, kus leidub minimaalses koguses raskemaid elemente, säilitavad oma eluea jooksul rohkem massi, jättes maha piisavalt materjali, et pärast nende surma moodustuksid massiivsed mustad augud. Siiski ei ole siiani olnud otseseid tõendeid metallivaeste tähtede ja suure massiga mustade aukude tekke omavahelistest seostest.

Antud musta augu ja antud tähe kohta kogutakse lisaandmeid, täielik teaduspublikatsioon ilmub alles 2025. aastal.