Ülemraada võttis lõpuks vastu mobilisatsiooniseaduse, mis on viimastel kuudel olnud Ukraina ühiskonna jaoks kõige põletavam teema. Neljapäeval vastu võetud seadus peaks mobilisatsiooni tugevdama, ent samas avaldatakse juba praegu arvamust, et uus seadus sellega toime ei tule. Igal juhul karmistatakse sõjaväekohustuslaste üle arvestuse pidamise korda, karmistatakse sõjaväest kõrvalehoidjate karistusi ja täpsustatakse varasemaid mobilisatsiooni puudutavaid sätteid. Enne seaduse vastu võtmist tekitasid Ukraina ühiskonnas pahameelt sõjaväelaste demobiliseerimise sätete eelnõust väljajätmine ja see, et seadus ei kohusta sõjaväelasi rindel roteerima.

Ukraina mobilisatsioon on sõja algusest kulgenud üle kivide ja kändude. Volodõmõr Zelenskõi kuulutas üldmobilisatsiooni välja 24. veebruaril 2022, pärast seda on ülemraada pikendanud presidendi ukaasi kehtivusaega iga kolme kuu järel, st formaalsest küljest on mobilisatsioon jätkunud pidevalt juba kolmandat aastat. Tegelikkuses on see protsess hoolimata sellest, et sõda kestab Ukrainas kolmandat aastat, suures kriisis. Sõja esimestel nädalatel ja kuudel pärast tekkisid Ukraina territoriaalsete komplekteerimiskeskuste [TTsK, nagu Ukrainas nimetatakse sõjakomissariaate] ümber järjekorrad neist, kes soovisid astuda sõjaväkke. TTsK ei tulnud sellise vabatahtlike hulgaga toime ja paljud, kel sõjalist kogemust polnud, saadeti koju. Mõne kuuga muutus olukord täielikult. Vabatahtlikke, kes tahtnuks Ukraina armeesse astuda, jäi aina vähemaks, kuid sõjaväel oli vaja kaotusi asendada ja leida oma funktsioonide täitmiseks uusi sõdureid. Sellises olukorras olid Ukraina relvajõud sunnitud kasutama klassikalisi mobilisatsioonimeetodeid. Kuid kohe tekkisid probleemid.

Jaga
Kommentaarid