„Nagu ameeriklastel.“ Venemaa on Ukrainas käiku lasknud uue salarelva. Ekspert selgitab, kas see aitab ukrainlaste kaitset murda

„Ukrainal hakkavad õhutõrjeraketid otsa lõppema. Samal ajal suruvad venelased KAB-ide abiga rindel Ukraina vastupanupunkte alla ja hõivavad neid, nii et viimastel päevadel on rinne nihkunud 150–200 meetrit edasi meie poole.“

Venemaa lennuvägi on planeerivaid lennukipomme ehk KAB-e kasutanud eelmisest aastast, kuid selle aasta algusest on nende kasutamine eelmise aastaga võrreldes kasvanud 16 korda. See muudab rinde olukorda märgatavalt, sest sõja esimeses pooles olid tingimused võrdsed: Ukrainal lennuväge polnud, kuid Venemaa ei saanud enda oma rindel kasutada ukrainlaste võimsa õhutõrje tõttu. Planeerivad pommid võimaldavad aga Vene lennukitel rünnata maapealseid sihtmärke õhutõrjesüsteemide ulatusse sisenemata. Ja neid on suhteliselt odav ja lihtne valmistada: vanadele Nõukogude lennukipommidele kinnitatakse juhtimisplokk ja tiivad, tänu millele saab pommi heita sihtmärgile kümnete kilomeetrite kauguselt. Praeguseks on Venemaa liugpommid seadnud ohtu Donbassi strateegilised kõrgendikud Tšassiv Jari ümbruses ja Avdijivka lähikonnas.

Venelased on sõja jooksul oma liugpomme edukalt täiustanud. Esimesed liugpommid põhinesid väikestel Nõukogude lennukipommidel FAB-250, milles on umbes 100 kg lõhkeainet. Praeguseks on tiivakomplektid kinnitatud juba suurematele pommidele ja 2024. aastal põhinevad venelaste liugpommid enamasti suuremal lennukipommil FAB-500, milles on 300 kg lõhkeainet. Kuid mitte ainult. Märtsi lõpus kirjutas Ukraina ja lääne meedia, et Vuhledari lähedal said Ukraina armee positsioonid pihta poolteisetonniste pommidega ODAB-1500. Seda pommi klassifitseeritakse termobaariliseks, see tekitab võimsa lööklaine, mis võib tungida läbi varjendite ja põhjustada isegi kaugelt põrutust ja barotraumat. Tõsi, raskemad pommid lendavad halvemini, mis sunnib Vene lennukeid lendama rindejoonele lähemale ja riskima ukrainlaste õhutõrjetule alla jäämisega.