„Kogu Vene sõjamasin jääb toppama.“ Kui ohtlikud on Ukraina droonilöögid naftatöötlemistehastele ja kas USA keelud peatavad need?

Ukraina löögid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu on andnud rohkem tulemusi kui lääne kehtestatud sanktsioonid. Aga kas ukrainlased on valmis rünnakuid jätkama, kui USA on vastu? Forte uuris lähemalt.

Aasta algusest on sagenenud Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele ja naftabaasidele. Ainuüksi märtsis ründasid droonid seda infrastruktuuri vähemalt 14 korda. Droonilöögid lõid rivist välja osa rafineerimistehaste sisseseadest. Bensiinitootmine Venemaal vähenes ja hinnad hakkasid tõusma. Rosstat teatas näiteks, et bensiinitootmine vähenes 18. märtsist 24. märtsini sellele eelnenud nädalaga võrreldes 7,4%. Selle taustal tõusevad hulgimüügihinnad. Näiteks sel kolmapäeval kallinesid Peterburi kauba- ja toorainebörsil peaaegu kõik bensiiniliigid. Ja see toob kaasa ka jaehindade tõusu. Rosstati andmetel tõusid 19.–25. märtsini bensiinihinnad Venemaal 0,08%. Seni ei räägi eksperdid tõsisest kriisist ega kütusedefitsiidist. Venemaal on tootmisvõimsust piisavalt, abiks on ka Valgevene tarned.

Reutersi arvutuste järgi oli märtsi lõpu seisuga droonirünnakute tõttu tööst väljas umbes 14% Venemaa esmasest naftatöötlemisvõimest. Vene võimud süüdistavad rünnakutes Ukrainat, kes ei võta ametlikult vastutust, kuid ka ei eita oma osalust. Financial Timesi teatel on USA palunud Ukrainal Venemaa energiataristu ründamine lõpetada. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tunnistas märtsi lõpus Washington Postile antud intervjuus, et USA reaktsioon Ukraina droonirünnakutele Venemaa energiataristu vastu „ei olnud positiivne“.