KUULA | Olukorrast digiriigis: kes on 21. sajandi küberkurjategija?

Palju kõneainet pälvinud küberkuritegevus on mingil moel jõudnud praeguseks ilmselt kõigi internetis toimetavate inimeste teadvusesse. Kes on aga nende kuritegude taga, milliseid riukalikke skeeme kasutatakse ja kuidas selliseid kuritegusid uuritakse? Sellest kõigest kõneleb seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Tänapäevast küberkuritegevust iseloomustab Amburi sõnul teenusepõhisus. Mida see tähendab? „Kui võtta näiteks õngitsusrünnak, siis luuakse lehekülg, mis on näiliselt justkui mõni Eesti panga lehekülg. Kurjategija, kes seda kuritegu organiseerib, võib ise asuda ühes riigis, veebileht võib olla üles pandud teise riiki ja tehniline pool ehk sisu sellele veebilehele on ostetud üldse kolmandast riigist mõne vastava teenusepakkuja käest,“ selgitab ta, et ühe juhtumiga võib olla seotud mitmeid riike.

Kui kurjategija tuvastamisega saadakse pigem kiirelt hakkama, siis kauem aega võtab Amburi sõnul välismaal asuva kurjategija vastutusele võtmine. „Rahvusvahelisuse tõttu võib teo toimepanija kohtu ette toomine võtta aega ka kaks-kolm aastat,“ märgib ta.

Küberkuritegevust kohtab palju erinevates tänapäevastes filmides ja seriaalides, mille põhjal võib tekkida arusaam, et tegu on alati pingelise ja adrenaliini täis võitlusega kurjategijate vastu. Kuidas hindab Ambur küberkuritegude büroo tööiseloomu? „Ma ütleks, et meie töö on ainulaadne, sest teemad, meetodid ja taktikad, mida me praktiseerime, on sellised, millega naljalt mõnel muul ametikohal kokku ei puutu,“ räägib ta ja lisab, et nende suuremateks partneriteks on näiteks USA-s FBI ja Saksamaal Bundeskriminalamt (BKA).

Millest veel saates vesteldi, kuula lähemalt juba Delfi Taskust. Saatejuht on Tanel Talve.