Avdijivka langemise oluliseks põhjuseks said Vene õhujõudude pidevad pommirünnakud. Vene armeel õnnestus esimest korda pärast suure sõja algust korraldada kümnete lennukite samaaegseid rünnakuid. Mõnel päeval tabas Ukraina positsioone 150–200 juhitavat pommi ehk KAB-i. Kuigi Venemaa loodud pommide planeerimis- ja juhtimismoodul ei ole veel saavutanud ameeriklaste analoogi JDAM-i täpsust (ameeriklaste JDAM-pommide puhul võib viga olla kuni viis meetrit – toim), on venelaste KAB-id osutunud väga efektiivseteks relvadeks. Nende abil hävitatakse hooneid, teedel liikuvaid kolonne ja sildu – Ukraina relvajõudude logistika kannatas Avdijivka juures venelaste õhurünnakute tõttu väga palju. Samal ajal olid venelased sunnitud ukrainlaste logistika häirimiseks riskima: Ukraina õhujõud on viimastel kuudel teatanud 13 Vene lahingulennuki – KAB-e kandvate ründelennukite Su-34 ja neid saatvate hävitajate Su-35 – alla tulistamisest.

Hiljuti näitas Venemaa kaitseministeeriumi propagandakanal Zvezda, kuidas kaitseminister Sergei Šoigu käis üht Vene sõjatehases: Nižni Novgorodi oblastis 53. arsenalis, kus toodetakse ja moderniseeritakse lennukipomme ning suurtükimürske. Zvezda loos räägiti lennukipommide FAB-1500 tootmise kahekordistamisest, kuid enim pöörasid Vene propagandistid tähelepanu kolmetonnisele lennukipommile FAB-3000. Nendes pommides on 1,4 tonni lõhkeainet, mis muudab need vägagi ohtlikeks relvadeks. Nõukogude õhujõud kasutasid selliseid pomme 1980. aastatel Afganistani sõjas. Nendega rünnati näiteks Kuran wa Munjani kristallikaevandusi, kus olid endale varjumiskoha kindlustanud mudžahiidid. FAB-3000 pommid olid ka Raadil baseerunud 132. raskepommitajate polgu relvastuses.

Jaga
Kommentaarid