INTERVJUU TEADLASTEGA | Eesti laste seas levib sõnulseletamatu kurvameelsus. Asjatundjad käivitasid selle põhjustele jälile saamiseks ulatusliku uuringu
(207)Kõige parema vaimse tervisega on lapsed, kes elavad turvalises ning hästi funktsioneerivas kahe bioloogilise vanemaga perekonnas.
Mitmete teadusasutuste ja tippspetsialistide eestvedamisel on käivitatud enneolematu mastaabiga uuring, tuvastamaks sügavamalt kui kunagi varem Eesti laste peamisi vaimse tervise probleeme ja leidmaks neile lahendusi. Üks suur mure on aga juba ette teada: enam kui kunagi varem on Eesti lapsi tabanud sõnulseletamatu kurbus, mida on kogetud viimaste nädalate jooksul küsitluse hetkest arvestades.
Jõud laste vaimse tervise olukorrast ülevaate saamiseks on ühendanud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute ASi spetsialistid. Juba on selgeks tehtud teiste riikide ja ka Eesti varasemate uuringute tulemused ning paika pandud oma metoodika. Nüüd on jõutud etappi, kus algas otsene küsitlusuuring kooliõpilaste ja nende vanemate seas.
Forte vestles laste vaimse tervise teemadel uuringut läbi viiva konsortsiumi juhi, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlase Iiris Tuviga (IT) ning ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse esindaja ja Tervise Arengu Instituudi nooremteaduri Kerli Ilvesega (KI).
Muu hulgas saame teada, et vaimselt kõige parema tervisega on lapsed, kes elavad turvalises ning hästi funktsioneerivas kahe bioloogilise vanemaga perekonnas. Samuti seda, et väga suur roll on vanemate majanduslikul toimetulekul ja nende vaimsel seisundil.
Te olete mõlemad väga pikka aega psühholoogias sees olnud – milline on teie väga isiklik seisukoht, milline Eesti laste vaimne tervis täna on? Näitab see halvenemise või paranemise märke ja millised võiksid need kõige suuremad probleemid ühel Eesti teismeliselt täna olla?
Iiris Tuvi (IT): Ma ei hakkaks spekuleerima, vaid räägiksin Eesti inimarengu aruandest, kus selle kohta on kirjutatud üks peatükk. Ja nagu ma juba ütlesin: kõige rohkem on teada just kurbuse kohta lastel vanuses 11 kuni 15.
Seda on uuritud aastast 2002 kuues laines ja on näha, et järjest enam lapsi kogevad vähemalt kahenädalasi depressiivsuse perioode aasta jooksul. Rohkem just tüdrukud (lausa 40%) vastavad, et nad on viimase kuue kuu jooksul olnud sagedamini kui kord nädalas kurvad. Nii et trend on halvemuse poole, eriti kurbuse ja depressiivsuse osas.
Selles uuringus on leitud tugevaid seoses sellega, kuidas on nende toitumisega lood: kui kvaliteetselt nad toituvad, mis toitu nad söövad. Ka sellega, kuidas nad magavad. Üldine tervisekäitumine paistab kurbust olulisel määral mõjutavat.
